Värske riigiarhitekt avab, mis muutub Eesti ehitamises

Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat.

Eestis muutub planeerimine kiiremaks ja läbipaistvamaks, ametisse astuv riigiarhitekt lisab vaid hoogu, märgivad Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson saates Kinnisvaratund.

Sellel ametikohal on palju potentsiaali, tööpõld on muljetavaldav, väljakutsete ring veel enam. Ent arendajad ja arhitektid on praktikutena valmis oma soovide ja ka konkreetsete soovitustega ulatama abikäe. Nende kommentaarid on halastamatud, ent soovitused väga olulised ja edasiviivad.

Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.

Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.