Varsti on ametis riigiarhitekt: planeerimine saab värske käigu
Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.
Vastloodud Maa- ja Ruumiamet (MARU) otsib riigiarhitekti, kelle rolli kohta on märgitud, et ta osaleb riigi arhitektuuripoliitika väljatöötamises ning viib seda ellu, lisaks suunab ruumilise arenguga seotud otsuseid, nt arendusprojektide kavandamist, juhindudes riigi ruumilise planeerimise ja arhitektuurialase poliitika eesmärkidest. Seda ametikohta püüti luua näiteks aastail 2006 — 2008, ent edutult. Riigikantselei juures aastail 2017-2018 tegutsenud ruumiloome ekspertrühm nägi riigiarhitekti rollina elukeskkonna parendamist ja sünergia loomist ruumiotsuste elluviimisel (seni need on ministeeriumite vahel hajunud). See peaks siis olema riigiarhitekti ja ruumiloome meeskonna eesmärk.
Seotud lood
Aastaid veeretatud, peljatud ja arutatud ametikoha loomine hakkab saama kännu tagant liikuma. Maa- ja ruumiamet avaldas töökuulutuse, et Eesti Vabariik otsib riigiarhitekti.
Eesti on väga paljuski jätnud ärakasutamata oma geopoliitilise asukoha, lisaks maksab kallist hinda käestläinud valglinnastumise pärast, nendib arhitekt ja linnaplaneerija Indrek Allmann.
Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader: MaRu on tehtud selleks, et kohalikud omavalitsused ei peaks üksi pusima.
Linnaruumi arendamisel tuleb enam arvestada maailmas toimuvate kliimamuutuste, kasvava üksinduse ja ebavõrdusega. Mida riik selleks tehtud on ja mis lähiajal plaanis, sellest räägiti Arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele