Varsti on ametis riigiarhitekt: planeerimine saab värske käigu
Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.
Vastloodud Maa- ja Ruumiamet (MARU) otsib riigiarhitekti, kelle rolli kohta on märgitud, et ta osaleb riigi arhitektuuripoliitika väljatöötamises ning viib seda ellu, lisaks suunab ruumilise arenguga seotud otsuseid, nt arendusprojektide kavandamist, juhindudes riigi ruumilise planeerimise ja arhitektuurialase poliitika eesmärkidest. Seda ametikohta püüti luua näiteks aastail 2006 — 2008, ent edutult. Riigikantselei juures aastail 2017-2018 tegutsenud ruumiloome ekspertrühm nägi riigiarhitekti rollina elukeskkonna parendamist ja sünergia loomist ruumiotsuste elluviimisel (seni need on ministeeriumite vahel hajunud). See peaks siis olema riigiarhitekti ja ruumiloome meeskonna eesmärk.
Seotud lood
Aastaid veeretatud, peljatud ja arutatud ametikoha loomine hakkab saama kännu tagant liikuma. Maa- ja ruumiamet avaldas töökuulutuse, et Eesti Vabariik otsib riigiarhitekti.
Eesti on väga paljuski jätnud ärakasutamata oma geopoliitilise asukoha, lisaks maksab kallist hinda käestläinud valglinnastumise pärast, nendib arhitekt ja linnaplaneerija Indrek Allmann.
Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad raadiosaates „Kinnisvaratund“ Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader: MaRu on tehtud selleks, et kohalikud omavalitsused ei peaks üksi pusima.
Linnaruumi arendamisel tuleb enam arvestada maailmas toimuvate kliimamuutuste, kasvava üksinduse ja ebavõrdusega. Mida riik selleks tehtud on ja mis lähiajal plaanis, sellest räägiti Arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
2
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
4
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Viimased uudised
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Konverentsid
Hetkel kuum
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele