Varsti on ametis riigiarhitekt: planeerimine saab värske käigu
Eesti ootab riigiarhitekti. Aega võttis soliidselt, et selle ametikoha loomisega alustada, isegi konkurss on pea kõpusirgel. Kahe suure ameti ja erialaliidu ootused on kõrged, nende esindajad räägivad suud puhtaks ja värvi kokku ei hoia. Arendajad, arhitektid, ehitajad see tõenäoliselt ootab Teid ees.
Vastloodud Maa- ja Ruumiamet (MARU) otsib riigiarhitekti, kelle rolli kohta on märgitud, et ta osaleb riigi arhitektuuripoliitika väljatöötamises ning viib seda ellu, lisaks suunab ruumilise arenguga seotud otsuseid, nt arendusprojektide kavandamist, juhindudes riigi ruumilise planeerimise ja arhitektuurialase poliitika eesmärkidest. Seda ametikohta püüti luua näiteks aastail 2006 — 2008, ent edutult. Riigikantselei juures aastail 2017-2018 tegutsenud ruumiloome ekspertrühm nägi riigiarhitekti rollina elukeskkonna parendamist ja sünergia loomist ruumiotsuste elluviimisel (seni need on ministeeriumite vahel hajunud). See peaks siis olema riigiarhitekti ja ruumiloome meeskonna eesmärk.
Seotud lood
Aastaid veeretatud, peljatud ja arutatud ametikoha loomine hakkab saama kännu tagant liikuma. Maa- ja ruumiamet avaldas töökuulutuse, et Eesti Vabariik otsib riigiarhitekti.
Eesti on väga paljuski jätnud ärakasutamata oma geopoliitilise asukoha, lisaks maksab kallist hinda käestläinud valglinnastumise pärast, nendib arhitekt ja linnaplaneerija Indrek Allmann.
Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader: MaRu on tehtud selleks, et kohalikud omavalitsused ei peaks üksi pusima.
Linnaruumi arendamisel tuleb enam arvestada maailmas toimuvate kliimamuutuste, kasvava üksinduse ja ebavõrdusega. Mida riik selleks tehtud on ja mis lähiajal plaanis, sellest räägiti Arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
2
2 aasta perspektiiv: Mida toob Lätis eluasemete arendamine kaasa Eesti elukondlikule uusarendusele? Vaata, mida arendajad kostavad.
3
GALERIID! Vaata, kes kõik olid kohal ja millised olid võistlusele esitatud tööd
5
Pilt kisub karmimaks - ootamine kõlab enesepettusena, vaevanägemine omandab uue sisu ja tähenduse. Üürnike perspektiiv. Arteri kvartali 2 aspekti
Viimased uudised
Käibemaksutõusu mõju eluasemete müügimahule osutus bluffiks. Turul pinge ja patiseis kerib vinte.
See on valdkonna eliidi foorum!
Konverentsid
Hetkel kuum
Pilt kisub karmimaks - ootamine kõlab enesepettusena, vaevanägemine omandab uue sisu ja tähenduse. Üürnike perspektiiv. Arteri kvartali 2 aspekti
GALERII: Vaata visuaale, mis kõik sinna tuleb!
2 aasta perspektiiv: Mida toob Lätis eluasemete arendamine kaasa Eesti elukondlikule uusarendusele? Vaata, mida arendajad kostavad.
GALERIID! Vaata, kes kõik olid kohal ja millised olid võistlusele esitatud tööd
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele