Viimaks ometi: Eesti saab oma riigiarhitekti

Kui linna hoonestusetihedus ei tule järele elanike vajadustele, transpordivõimalustele ja rahastajate ootustele, siis lähevad kõik investeeringud ning planeerimiskavad luhta, tõdesid Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestluspaneelis neli eksperti.

Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad raadiosaates „Kinnisvaratund“ Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.

Eesti on väga paljuski jätnud ärakasutamata oma geopoliitilise asukoha, lisaks maksab kallist hinda käestläinud valglinnastumise pärast, nendib arhitekt ja linnaplaneerija Indrek Allmann.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.