Kui linna hoonestusetihedus ei tule järele elanike vajadustele, transpordivõimalustele ja rahastajate ootustele, siis lähevad kõik investeeringud ning planeerimiskavad luhta, tõdesid Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestluspaneelis neli eksperti.
Metro Capitali juht Ain Kivisaar (moderaator), TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa, Hepsori juhatuse liige Henri Laks ja Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann.
  • Metro Capitali juht Ain Kivisaar (moderaator), TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa, Hepsori juhatuse liige Henri Laks ja Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann.
  • Foto: Raul Mee
Oktoobris toimus Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse järjekordne konverents. Konverentsi vestluspaneelis ”Aegsütikuga pomm või kullaauk: kinnisvaraarendaja rahvastikumuutuse ja asustusarengu tõmbetuules Rahvastiku ja asustusstruktuur 10 aasta perspektiivis”.
“Maailma praktika näitab, et tihtipeale suurte linnamajanduslike ja sotsiaalmajanduslike otsuste suurimateks piduriteks on arhitektid,” sõnas Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsil. Ta tõi näiteks Helsingi, kus “...sisuliselt poliitiline tasand oli see, kes otsustab, et nüüd me hakkame päriselt linna tihendama, sest senine linn ei ole inimestele enam kättesaadav. Selle linna ainuüksi liikuvusekulu per leibkond ja autokesksus läbi selle, sest ühistransporti ei jaksa nii suurde linna laiali lükata, on tupiktee.”
Siin on oluliseks sisendiks rahvastikuteaduse poolt antav uuringuline info ja prognoos. Tallinn ühes teiste Eesti linnadega on valikute ees. Häid koostöönäiteid viimastest aastatest on saada Helsingist ja Torontost. Eestil on, mida siit õppida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele