Investeerimisel eelistatakse vanade majade korda tegemist

Eesti kinnisvara- ja ehitussektor on kestlikkuse ning väikese keskkonna jalajälje saavutamiseks kasutanud seni vähe innovaatilisi lahendusi, tehnoloogiaid ja tehisaru võimalusi, kuid majanduslikult ebakindlad ajad on siiski sundinud mõttemuutusele ja koostöökohtade leidmisele, tõdesid eksperdid 16.10 toimunud kinnisvara- ja innovatsioonikonverentsil “Mõttemuutjad 2024”.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Pelgalt riigiasutuste suunistest ja akadeemilste ringkondade soovitusest jääb üksi väheks. Kliimamõjud ja kultuurikontekst, rääkimata mälu järjepidevusest pikkade perspektiividena jäävad kinnisvara valdkonnas lühivaatelise exceli kõrval nõrkadeks argumentideks.

See valdkond vedeleb maas. Arendajate vaatest paistab renoveerimine müütiline ja ebamõistlik, midagi ju teised isegi teinud on, kuid need on üksikud näited - lihtsam on ehitada uus.

Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.