Investeerimisel eelistatakse vanade majade korda tegemist
Ma kindlasti ei poolda seda, et kui hoone vajab remonti, et lihtsam on vana hoone ära lammutada ja uus asemele püstitada; sellega kannatab ajalooline väärtus, sõnab Riigi Kinnisvara ASi juht Tarmo Leppoja.
Eesti kinnisvara- ja ehitussektor on kestlikkuse ning väikese keskkonna jalajälje saavutamiseks kasutanud seni vähe innovaatilisi lahendusi, tehnoloogiaid ja tehisaru võimalusi, kuid majanduslikult ebakindlad ajad on siiski sundinud mõttemuutusele ja koostöökohtade leidmisele, tõdesid eksperdid 16.10 toimunud kinnisvara- ja innovatsioonikonverentsil “Mõttemuutjad 2024”.
Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.
Pelgalt riigiasutuste suunistest ja akadeemilste ringkondade soovitusest jääb üksi väheks. Kliimamõjud ja kultuurikontekst, rääkimata mälu järjepidevusest pikkade perspektiividena jäävad kinnisvara valdkonnas lühivaatelise exceli kõrval nõrkadeks argumentideks.
See valdkond vedeleb maas. Arendajate vaatest paistab renoveerimine müütiline ja ebamõistlik, midagi ju teised isegi teinud on, kuid need on üksikud näited - lihtsam on ehitada uus.
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.