Eesti kinnisvara- ja ehitussektor on kestlikkuse ning väikese keskkonna jalajälje saavutamiseks kasutanud seni vähe innovaatilisi lahendusi, tehnoloogiaid ja tehisaru võimalusi, kuid majanduslikult ebakindlad ajad on siiski sundinud mõttemuutusele ja koostöökohtade leidmisele, tõdesid eksperdid 16.10 toimunud kinnisvara- ja innovatsioonikonverentsil “Mõttemuutjad 2024”.

- Tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas mitte ehitada maju, mida 10 aasta pärast riigil vaja pole, märkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
- Foto: Margus Pahv
Konverentsil leiti, et ehituse- ja kinnisvarasektor on olnud aeglane muutuja ja oludega kohaneja, kuid viimaste aastate ebakindel ja kitsam majanduslik ning julgeoleku olukord on heas mõttes sundinud muutuma. „Tänast pingelist eelarve olukorda tuleb näha võimaluse, mitte piiranguna. Innovatsioon ja tehnoloogilised läbimurded on tihti sündinud vajadusest leida tõhusamaid lahendusi piiratud ressursside tingimustes ning avalik sektor peaks olema siin eeskujuks,” lausus konverentsi avades rahandusministeeriumi asekantsler Kaur Kajak. „On tõsiasi, et riigi investeeringud lähevad üha enam ainult energiatõhusatesse projektidesse. Kliimanõuete täitmiseks tuleb rohkem renoveerida ja energiakasutust vähendada, see nõuab mõttemuutust ja harjumuste muutust,” lisas Kajak.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.