Kas lifti puudumine või halb ligipääs on lihtsalt üks väike ebamugavus või põhjus, miks kogu hoone väärtus ajas langema hakkab?

- Fotol: (vasakult) EISi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, moderaator Hando Sinisalu, KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet.
- Foto: Äripäev
Just sellise nurga alt vaatles teemat KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet Business Arenal toimunud arutelul “Soviet Legacy vs. Modern Standards”.
Vestluses arutleti muuhulgas ka seda, kui palju mõjutavad aastakümneid tagasi tehtud ehitusotsused täna seda, kes ja kuhu elama soovib minna ning milline roll on liftidel korterite hinnas, linnaruumi arengus ja kogukondade kujunemises üldisemalt.
Enterprise Estonia (EIS/ACE) hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuuse sõnul pole küsimus üksnes tehnilistes lahendustes, vaid valikutes, mida linnade ja elukeskkonna tuleviku osas tehakse. Ehkki kõiki hooneid ei pruugi olla mõistlik uuendada, on renoveerimine enamasti realistlikum kui lammutamine ja seda nii kulude, ressursside kui ka omanike vaatest.
Arutelus puudutati ka teemat, miks head lahendused sageli kasutamata jäävad ning kas muutused peaksid sündima üksikute majade kaupa või tervete kvartalite lõikes. Üha enam nähakse, et lisaks energiasäästule saab määravaks hoopis elukvaliteet. Tehtavaid otsuseid mõjutab sageli palju ka “naabri efekt” ehk olukord, kus ühe maja eeskuju käivitab suuremad muutused terves piirkonnas.
Kui tahad teada, kuidas üks näiliselt argine majadetail võib mõjutada nii kinnisvaraturgu kui ka igapäevast elukeskkonda, kuula Business Arenal toimunud ingliskeelset vestlust, kus vestlesid KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet, Enterprise Estonia (EIS/ACE) hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ning mida modereeris Hando Sinisalu.
Kas lifti olemasolu määrab korteri väärtuse rohkem, kui arvata oskame?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas kohalikul kapitaliturul on käimas enneolematu võlakirjabuum või oleme tunnistajaks püsivale struktuursele muutusele ettevõtete rahastamises? Just sellele küsimusele otsiti vastust
Kultuurikatlas toimunud Baltikumi suurimal kinnisvarafoorumil Business Arena Baltics, kust toome teieni Äripäeva raadio erisaate.
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Rahvusvahelisel kinnisvarainvesteeringute koostööfoorumil Business Arena Baltics kogunenud valdkonna eliit võttis elavates aruteludes kinnisvara valdkonna osadeks, tegi kokkuleppeid ja pani paika piirkonna kinnisvaravaldkonna suuna. Siin vormiti tulevikku.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.