Kuidas peatada ehitiste vajumine ja säästa raha?

Aastakümnete jooksul on peatatud sadade tuhandete hoonete vajumine ning esimesed objektid seisavad tänini ehk juba ligi 40 aastat.

URETEK on välja töötanud paarkümmend geopolümeeride segu, et pakkuda püsivat lahendust nii eramajadele ja korterelamutele kui ka tööstusele ning infrastruktuurile. Laboritingimustes on tõestatud, et geopolümeeride eluiga on vähemalt 100 aastat. URETEKi materjalid omavad kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning oma tööle antakse kaheaastane ja materjalidele 10aastane garantii. Eestis on URETEK Baltic tegutsenud kaks aastat, mille jooksul on juba stabiliseeritud ja tagasi tõstetud paarsada objekti alates eramajadest ja lõpetades kaubanduskeskuste ning sõiduteedega.

Geopolümeeride eelised traditsiooniliste meetodite ees

Kui eramaja põranda vajumise puhul peaks traditsioonilist tehnoloogiat kasutades võtma põranda üles ja uuesti valama ehk tööde ajaks kogu mööbli välja kolima ning elanikele ajutise majutuse leidma, siis URETEKi abil peatatakse vajumine kiirelt ja märkamatult. Lisaks mugavale ja kiirele lahendusele on URETEKi meetod ka kauakestvam ja stabiilsem. Uue segukihi lisamise puhul vajumise probleem ei kao. Kuna põrand muutub hoopis senisest raskemaks, võib vajumine intensiivistuda ning peale selle kergitab paksem põrandakiht küttekulusid, selgitab URETEK Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.

„Igasugused praod seintes või põrandal viitavad sellele, et konstruktsioonis on tekkinud nihked või liikumised ja sellisel juhul peaks kohe ka spetsialisti poole pöörduma,“ rõhutab ta. „Ja mida aeg edasi, seda suurem kahju ees ootab.“

Tootmis-, põllumajandus- või kaubandushoonete omanikud ja haldajad peavad samuti URETEKi tehnoloogia eeliseks asjaolu, et pinnasetihendustööd ei sega nende igapäevast äritegevust. Uuringud näitavad, et kui kauplus on suletud pikemalt kui kaks nädalat, kulub kliendivoo taastumiseks ligi kuus kuud. Seega on traditsionaalsel viisil põrandate korda tegemine ettevõttele suurem ajaline ja rahaline kulu. Rahulolevatest kaubandussektori klientidest võib esile tõsta Tartu Prisma, kus põrandakalde taastamiseks looditi ja stabiliseeriti 500 ruutmeetrit põrandapinda koos eeltöödega kokku nelja õhtu ja ööga kaubanduskeskuse tavarutiini häirimata.

Juulis alustas URETEK Vilniuse Rimi põrandate stabiliseerimise ja tõstmisega – seal on ära vajunud 2800 ruutmeetri ulatuses põrandat, kohati koguni 13 cm võrra. Antud juhul otsustas klient URETEKi kasuks samuti just lühikese tööaja, paindliku lähenemise ja garanteeritud tulemuse pärast. Samuti saab edukalt pinnase stabiliseerimistöid läbi viia 24 tundi toimivates ladudes ja sadamates, võimaldades kliendil samal ajal rahulikult raha edasi teenida. Siin on heaks näiteks Rimi laohoone, kus põrandad stabiliseeriti ning tõsteti tagasi ettevõtte igapäevatööd häirimata.

Põllumajandusvaldkonnast võib välja tuua Vao Agro silohoidla lekete peatamise ja stabiliseerimise ning lüpsiala tõstmise ja stabiliseerimise. Silohoidlatel on sageli probleeme silohappe tekitatud leketega, mis omakorda pinnast reostavad. „URETEKi tehnoloogia on suurepärane võimalus selle takistamiseks, sest betooni all olevad tühimikud saavad täidetud, kuna geopolümeer isoleerib olemasolevad silohapperennid ja teeb nad uuesti veekindlaks,“ sõnab Roman Reiner-Latõšev. Kui happed peaksid hakkama lagundama geopolümeervaike, on vajumine kliendi jaoks kõige väiksemaks mureks, sest sel juhul on tegemist väga suure happe kontsentratsiooniga pinnases ehk mastaapse keskkonnareostusega.

Kuna URETEKi tehnoloogial puudub vibratsioon, ei ohustata stabiliseerimine töös olevat objekti ega kõrval seisvaid ehitisi, mis on oluline näiteks muinsuskaitse all olevate hoonete ja rajatiste puhul. Nagu selgub vestlusest Roman Reiner-Latõševiga, on sõlmimisel leping Tartu linnavalitsusega Pirogovi ausamba vajumise stabiliseerimiseks ja sirgeks ajamiseks. Tallinna, Riia ja Vilniuse vanalinnas on samuti tehtud majavundamentide stabiliseerimistöid, kuna hooneid kandvad puitvaiad on hakanud mädanema. Samalaadne probleem sai näiteks lahendatud mõni kuu tagasi Riias, kus kolmekordne kontorihoone Daugava jõe ääres hakkas vajuma. Tööde kestus oli kolm nädalat ning selle käigus stabiliseeriti 345 jooksvat meetrit vundamenti kuni 3,5 meetri sügavusel. Tavapäraseid stabiliseerimistöid tehakse 7–10 meetri sügavusel, kuid Ameerika kolleegid on ühe objekti stabiliseerinud koguni 22 meetri sügavusel.

Millest tuleneb pinnase vajumine?

Pinnase vajumine võib olla tingitud nõrgast pinnasest, kehvast tihendusest, maa-aluse veetoru lõhkemisest, mis uhub pinnase hoone alt ära või tegemata jäänud drenaažist, mis laseb veel voolata vundamendi alla ja viib minema peenosise. Vahel on pinnase vajumine tingitud ehitajate kiirustamisest ja pinnasetestide tegemata jätmisest või koguni pahatahtlikkusest. Reiner-Latõšev toob ühe viimaste aastate drastilisema näitena Leedu ühe uuselamupiirkonna, kus eramute vajumine tingitud sellest, et arendaja oli pinnase täiteks kasutanud aja möödudes mädanema hakanud euroaluseid ja kände.

Väga palju probleeme esinebki tegelikult just nn buumiaegsete ehk aastatel 2007–2008 kiirustades ehitatud hoonetega. Samuti hakkavad hinnapäringute poolest esile kerkima 2015–2016 valminud hooned, millel hakkavad garantiid lõppema ning kus arendajad soovivad kliente häirimata taastada algse olukorra ning muuta see püsivaks.

Lõpetuseks annab Roman Reiner-Latõšev soovituse: „Tegelikult ei peaks klient viimase piirini ootama ja probleemi lahendamist edasi lükkama, sest konsultatsiooni ja pakkumise tegemise eest URETEK Baltic raha ei küsi, samas võib probleemi edasilükkamine tulevikus minna tunduvalt kallimaks.“

Pinnase vajumise peatamist näeb täpsemalt SIIT.

Vaata URETEK Baltic OÜ kodulehte SIIT.