• ST
  • 27.11.18, 11:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Moodne kaugküte on keskkonnasäästlik ja taskukohane

Tänapäeva kaugküte on linnades kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum kütteviis. Kaugküte on olemas ka aasta kõige külmemal päeval ning klient võib olla kindel, et tarbevesi ja radiaatorid on soojad, ilma, et ta peaks ise sellele mõtlema. Keskkonnasõbralikkust väljendab linnade soojusvarustuses selge suund taastuvenergiale – üle poole Utilitase kaugküttesoojusest toodetakse mittefossiilsetest kütustest.
Utilitase koostootmisjaam Tallinna külje all Väos.
  • Utilitase koostootmisjaam Tallinna külje all Väos.
  • Foto: MARIS TOMBA
Kaugküte on puhas ja mugav
Kaugkütet on kerge ja mugav kasutada, kuna ei ole vaja muretseda kütuse ostmise, katla seadistamise ega hooldamise pärast. Kaugküttesoojust toodetakse tsentraliseeritult, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, väheväärtuslikke kütuseid ning rakendada soojuse ja elektri koostootmise eeliseid, vähendades nii negatiivset mõju keskkonnale. Linnade õhk oleks kordades saastatum kui kõik Eesti kaugküttetarbijad, sealhulgas Utilitase soojust kasutavad 4700 hoonet kasutaksid lokaalseid küttelahendusi.
Kaheksas Eesti linnas – Valgas, Jõgeval, Raplas, Keilas, Haapsalus, Kärdlas, Tallinnas ja Maardus – toasoojuse eest hoolitsev Utilitas kasutab üle Eesti põhikütusena kohalikku puiduhaket. Toorainet saab siitsamast Eestist, kohalikest raieja puidutööstusjääkidest, mis muidu kasutust ei leia. Puiduhake on roheline ja soodsaim kütus soojusmajanduses, selle kasutamisega jääb raha kohalikku majandusse ning selle hind on ajalooliselt olnud maagaasi ja põlevkiviõli hinnaga võrreldes stabiilsem. Seetõttu on kaugküte tõhusaim viis tiheasustusega alade varustamisel soojusenergiaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tõhus kaugküte on Euroopa tulevikusuund
Tõhusa, taastuvatel allikatel põhineva kaugkütte laiem kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitikaga ning sellel nähakse olulist rolli energiasõltumatuse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Utilitas juhindub oma tegevuses kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisest ja taastuvkütuste osakaalu tõstmisest – sellega anname oma panuse Eesti 2030. aastaks seatud sihile, mille kohalt peab 80 protsenti Eestis tarbitavast soojusest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kaugküttekliendid saavad muretult tulevikku vaadata ning olla kindlad, et nende kodu küttelahendus on efektiivne ja keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast. Energiakasutuse CO2 jalajälje piiramisel on kaugküttel märkimisväärne roll – hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, edendab kliimasõbralikku energiatootmist ning aitab vähendada CO2 heitmete paiskumist atmosfääri. Ainuüksi käesoleva aasta üheksa kuuga on Utilitas kohaliku puiduhakke kasutamisega piiranud CO2 -heitmeid 390 000 tonni võrra. Just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi, tootes sama koguse energiat gaasist ja põlevkivist.
Suurem tähelepanu energiasäästlikkusele
Utilitase tegevus elukeskkonna parandamisel kannab vilja edukas koostöös klientidega, kelle hulgas on nii korterkui ka eramaju, koole, lasteaedu, büroohooneid, riigiasutusi, spordihalle, ujulaid, kaubanduskeskusi, hotelle, haiglaid ja sotsiaalasutusi. Viimaste aastate soojuse tarbimise vähenemise tendents tõestab, et üha rohkem kliente pöörab energiasäästlikkusele tähelepanu – maju soojustatakse ja seadmeid uuendatakse. Kvaliteetselt ja läbimõeldult renoveeritud kortermajas soojuse tarbimine väheneb, kaasajastatud hoone koos moodsa soojussõlme ja küttesüsteemiga tagab kvaliteetse sisekliima, ala- ja ülekütmise kadumise ning optimaalse soojuse tarbimise.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.

Hetkel kuum

Arco Vara tegevjuht Kristina Mustonen seisab hiljuti  ettevõtte omandatud Lutheri kvartali taustal.  See Tallinna südalinna kroonijuveel hakkab mängima aiva olulisemat rolli.
Suur lugu
  • 22.10.25, 11:46
Turujagamine. Arendajad: need arendajad on edaspidi võitjad, need kaotajad
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere.
Uudised
  • 20.10.25, 10:48
Vastulause: Broneerimisleping ei ole tühine paber – ärge eksitage ostjaid vastupidisega!
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost jagab asjatundlikke näpunäiteid.
Uudised
  • 24.10.25, 06:45
A-energiaklassiga elamud on energiatõhusad, aga mitte alati kulutõhusad
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Kas Tallinna korterid on liiga kallid? Oleneb küsijast ja huvidest
Uudised
  • 24.10.25, 11:22
Kas Tallinna korterid on liiga kallid? Oleneb küsijast ja huvidest
Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitusväärtuse juhtivhindaja Kerli Koha.
Uudised
  • 24.10.25, 08:15
Kui naaber ei ole nõus servituudiga: kuidas edasi toimida?
Uue kinnistu soetamine on Liveni jaoks strateegiline samm, mis kindlustab pikaajalise arendusmahu ühes Tallinna kiiremini arenevas piirkonnas, kommenteeris Liveni nõukogu esimees Andres Aavik.
Uudised
  • 22.10.25, 09:43
Liven kavatseb Haaberstisse 20-miljonilist arendust
See tehing võimaldab meil realiseerida väärtust, mis on loodud stabiilselt tootvate investeeringute kaudu, ja suunata kapital ümber uute kasvuvõimaluste poole, osutab Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl.
Uudised
  • 21.10.25, 15:00
Kõrgem käik: Summus tuulutab portfelli Eestis ja Lätis, et hõlvata Poolat
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõte jätkab Poola hõlvamist.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele