Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus [email protected] • 14. veebruar 2020

„Meil on ambitsioon olla tugev kõiges – loomingulistes konkursivõitudes, tehnilistes oskustes, professionaalsuses. Oleme alati uuendustele avatud ja arengutega kaasas,“ ütleb arhitektuuribüroo juht Katrin Ventsel, kelle kogemused ja teadmised ettevõtet peaaegu kaks aastakümmet edukalt tüürinud on.

Mis on Plussi edu saladus?

Ühtne ja tugev kogemustega meeskond. Võimekus juhtida projekteerimist, võtta peaprojekteerija vastutus ka suurte ja keerukate objektide puhul. Hea arhitekt väärib head meeskonda.

Kuidas firma oma nime sai?

Juba alguses, kui ettevõte 2002. aastal viie partneri poolt loodud sai, oli meie motoks „Pluss on parem kui miinus“. Soovisime leida nime, mis oleks lihtne ja positiivne, kuid samas ka rahvusvaheliselt mõistetav.

Milline on olnud teie tiimi jaoks põnevaim ja väljakutseterohkeim töö?

Töid ükshaaval välja tuua on keeruline, sest iga objekt on olnud selline, kuhu oleme panustanud just sellel ajahetkel maksimumi. Plussi kõige väiksem objekt on olnud seitsmeruutmeetrine klaassaun, mis jõudis Barcelonas arhitektuurifestivalil finaali. Üks suurimaid objekte on olnud 100 000 m2 kaubakeskuse projekteerimine, mis pälvis 2013 aastal 1. koha Tekla BIMsight rahvusvahelise mudelprojekteerimise konkursil.

Kas Plussi stiil on osaleda võimalikult paljudel konkurssidel või haarata pakkumistest, mis ise uksele koputavad?

On kutsutud ja on avalikud konkursid. Loomulikult oleme väga huvitatud osalemisest avalikel konkurssidel, kuid tegelikkuses jõuame seda teha palju vähem, kui sooviksime. Peamiselt osaleme kutsutud konkurssidel.

Olla kutsutud ja valitud on muidugi tugev näitaja, samas võivad avalikud konkursid olla arhitektidele loominguliselt väga põnevad ning suure osalejate arvuga. Üks viimaseid avalikke konkursse, mille võitsime, oli Rail Baltica Pärnu terminali hoone ja selle lähiümbruse kavandamine. Tegu oli rahvusvahelise võistlusega, kus töid hindas rahvusvaheline žürii. Võistlusele esitati 31 nõuetele vastavat tööd. Selline võit on väga magus.

Mis nippidega arhitektuurimaailmas silma jääda ja mida teha selleks, et eristuda?

Kõikidel arhitektidel ja isegi kõikidel arhitektide büroodel on oma loominguline käekiri. Oma tellijatele saame ikkagi silma jääda kvaliteetset teenust pakkudes. Eelmise aasta üks tunnustusi meeskonnale oli meie pikaajalise ja professionaalse koostööpartneri AS Merko poolt antud „Aasta koostööpartner 2019“ auhind.

Mida teha, et oma nägu ja käekiri ei kaoks?

Firma nägu ja käekirja hoiab meeskonna tuumik, suurte kogemustega vastutavad spetsialistid. Arhitektide bürood juhtides peab arvesse võtma arhitekti isiklikku ambitsiooni, et säde ei kustuks.

Millised objektid teil silma särama panevad?

Väljakutse ei sõltu objekti suurusest, vaid sellest, kuidas sa suudad tellijale anda parima lahenduse. Väljakutse on leida projektile õige meeskond, väljakutse on teostada korrektne ja professionaalne projekt. Silma panebki särama see, kui me seda suudame.

Teie tiimis on arhitekte ja projekteerijaid väga erinevas vanuses. Kuidas mõjub see, kui ühes ruumis ühe objekti kallal on tegutsemas korraga mitu põlvkonda?

Erinevate põlvkondade koos töötamine on firma tugevus. Oleme alati avatud noortele, võtame neid praktikale, anname võimaluse, sest kuidas muidu need „õiged“ üles leiaksime, kes meie meeskonda sobivad.

Me pole kunagi püüdnud teistelt firmadelt töötajaid üle osta, vaid inimesed ise välja koolitada.

Kui pardal on koos sedavõrd palju andekaid loojad, siis kelle peas on kaptenimüts?

Arhitekt on kapten, kuid ta pole üksi. Arhitekt töötab efektiivselt, kui ta saab keskenduda loomingule. See ongi arhitektide büroo juhtimise saladus. Protsessi juhtimine ei tohi arhitektilt juhi rolli ära võtta. Loomingu eest vastutab arhitekt, see on tema õigus ja kohustus.

Meenub Teile ehk mõne objektiga lugu, mis alatiseks meelde jääb?

Meenub Tartu kiriku ehitamise lugu ja räägin selle nii, nagu mina seda mäletan. Ehitus käis. Nagu ikka on ehituse ajal suured pinged: ajagraafikud, tähtajad, maksumused. Arhitekt oli valinud torniosa kõrval oleva madala hoone katusematerjaliks kergelt sätendava pruuni pleki. Ehitaja soov oli see asendada tavalise pruuni plekiga, tuues põhjenduseks, et seda ju keegi ei näe ja materjali saaks ka kiiresti kohale tellida. Veel enne, kui arhitekt jõudis midagi vastata, teatas kirikuõpetaja: „Kuidas keegi ei näe? Jumal ju näeb!“ Sellised asjad õpetavad meid kõiki oma töösse vastutusega suhtuma.