Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 2. november 2021

Krohvfassaadide tegemisel on nõue, et ööpäeva keskmine õhutemperatuur peab olema vähemalt +5, kuid praegu on turul juba materjale, mis lubavad teha töid kuni -5 kraadi juures ning diiselpuhureid ja kütteseadmeid kasutades on võimalik töötada juba aasta ringi. Tööde tegemine külmal ajal on aga ilmselgelt rahakotile kulukam. Muid fassaadilahendusi, mis ei hõlma mineraalseid segusid ja temperatuurinõudlikke materjale, on võimalik teha aasta läbi ja sellega ei kaasne kliendile lisakulusid.

Näiteks kortermaja puhul – kelle otsustada ja vastutada see oleks?

Kortermajade puhul on otsustajaid erinevaid. Kui hoone renoveeritakse SA KredExi abiga, siis määravad nemad projekti lõpptähtaja, ja kui see langeb nt kevadesse, siis tuleb töid teha talvel. Üldjuhul on suur sõnaõigus ikkagi KÜ liikmetel ja see otsus võetakse vastu ühtselt koosolekutel, mida tuleb pidada päris arvukalt, et jõuda renoveerimise ja soovitud lõpptulemuseni. Kindlasti ei saa unustada ka ehitaja sõnaõigust, kes kalkuleerib täpselt oma objektide graafikud, ning kui ei ole võimalik KÜ soovitud ajal töid teha, kuid ollakse siiski koostööst huvitatud, siis proovitakse leida kõikidele sobiv ja mõistlik aeg.

Millistest lähtepunktidest maja soojustamise plaaniga siis alustada?

Kõige tähtsam ikkagi nii eraisikule kui KÜ-le on rahastus. Kui leitakse rahastus ja KÜ puhul ühine soov renoveerimistöid teha, siis esimene ja kõige olulisem töö soovitud lõpptulemuse saavutamiseks on projekteerimine ja pädevate isikute kaasamine juba algprotsessis. Kõige mugavam oleks, kui hoone renoveerimisprojekti autor teeks projekti loomisel koostööd ehitajaga ning kõik pooled oleks avatud kuulama kliendi soove ja nendega arvestama. Sealt edasi saab ehitaja koostada hinnapakkumise renoveerimistöödele ja juhul, kui pank aktsepteerib pakkumise ning omanikujärelevalve on protsessi kaasatud, saabki töödega algust teha.

Loe ka: abimaterjal korteriühistutele

Kuidas fassaadimaterjali valida? Millega peaks arvestama? Mis materjale on?

Fassaadi soojustusmaterjal tuleks valida kindlasti hoone põhikonstruktsiooni järgi. Puitmajadel kindlasti kasutada hingavaid ja mineraalseid materjale (mineraalvill) ning kivi, betoon jms puhul võib lasta fantaasial lennata. Põhimõtteliselt on meil kaht tüüpi fassaadilahendusi, tuulduvad ja mitte tuulduvad ehk SILS-süsteemid (soojusisolatsiooni liitsüsteem). Soojustusmaterjalidest on põhilised mineraalvillad, vahtpolüstürool ehk EPS.

Järjest rohkem kogub populaarsust PIR-plaat mis on väga efektiivne ja soojapidav, kuid ka kallim lahendus kui kaks eelmainitut. PIR-i eelistavad üldjuhul kliendid, kelle jaoks on oluline, et välisseina konstruktsioon ei oleks väga paks ja selle arvelt suureneb hoone sisene põrandapind. Fassaadide pinnakatteid ei hakkaks siinkohal eraldi välja tooma, sest neid on tõesti turul tohutul hulgal ja see jääb juba kliendi enda otsustada.

Kuidas tootjad tänapäeval erinevate ilmastikuoludega arvestavad st kuidas sellega arvestatakse, et fassaadi materjal oleks võimalikult külma-, tuule- ja kuumakindel?

Materjalide tootjad lähtuvad ikkagi klientide tagasisidest ja püüavad regulaarselt arendada oma tooteid vastavalt muutuvatele ilmastikuoludele ja keskkonnale. Paraku on meie Eesti ilmastikuolud väga muutlikud ja see on paras väljakutse nii ehitajale kui ka materjali tootjatele. Suurim probleem on väga kiiresti muutuv temperatuur, millele fassaadikattematerjalid peavad vastu pidama.

Teame, et enamik pinnakatteid kipuvad temperatuuri tõusmisel paisuma ja jahenemisel kahanema, seega peaksid materjalid olema elastsed ja seda ka aastate pärast. Õnneks on kõik aastatega väga palju õppinud ning soovitatakse just õigeid ja kokkusobivaid materjale, et püsiks tootja ja ehitaja garantii.

Üks oluline aspekt kogu selle teema juures on valitud pinnakatte värvus. Tumedad fassaadipinnad kuumenevad oluliselt rohkem kui heledad ning sellega seoses on suurem ka materjalide paisumine ja kahanemine, st oht fassaadi lagunemiseks on tõenäolisem. Sellegipoolest tahaksin öelda, et kliendid ei peaks kindlasti kartma tumedaid ja keerukamaid fassaadilahendusi, sest materjalide tootjad on pidevas arengus ja koostöös ehitajaga suudetakse vastavalt kliendi soovile just parimaid lahendusi pakkuda.

Palju räägitakse keskkonnasõbralikkusest, kuidas aga sellega arvestatakse, et fassaadimaterjal oleks võimalikult loodussõbralik?

See jääb ikkagi üldjuhul kliendi otsustada, mis materjale ta oma hoonele soovib. EL-s on materjalidel ikkagi kindlad kriteeriumid, mida tohib toota ja mida mitte, seega ei saa me ilmselt kasutada loodusele n-ö ohtlikke tooteid, ja isegi kui need on mõnevõrra looduskahjulikud, siis jäätmekäitlusele pööratakse väga suurt tähelepanu ja niisama loodusesse me ju neid jääke ei paiska.

Kui nüüd majaühistu jõuab otsusele, et fassaadi on vaja korrastada, siis kas mõttekam oleks seda teha koos soojustamisega?

Vaadates meie kütteenergia hinnatõusu, siis meie omalt poolt soovitame alati hoone soojustada. Soojustamise ja õige ventilatsiooni väljaehitamisega paraneb ka hoone sisekliima, mis on kasulik juba kõikide elanike tervisele.

Olen kuulnud, et teinekord väljast ei olegi võimalik soojustada, miks see nii on?

Kahjuks või õnneks on paljudes Eesti linnades muinsuskaitse või miljööväärtuslikud alad. Sellega seoses ei ole lubatud hoone välisilmet muuta ja kaasaegseid ehitusmaterjale kasutada. Sellegipoolest on just Stalini aegsetel majadel seinakonstruktsioonis õhkvahed, mis on võimalik soojustusmaterjali (PUR vaht) injekteerimise teel teha soojapidavamaks, muutmata hoone välisilmet.

Kuidas see, kas fassaad on soojustatud või ei, korterite hindu mõjutab?

No kõigile meeldib ju, kui kortermaja näeb hea välja, on soojapidavam (st küttekulud on madalamad) ja müüdavas korteris on juba kaasaegne ventilatsioon ning sisekliima on tervisele igati kasulik ja värske. Seega kokkuvõttes on kaasaegsete vahenditega renoveeritud hoonel kindlasti pikem eluiga ja suurem turuväärtus.

Kas soojustada saab kõiki maju ja hooneid? Kuidas nõukaaegsete paneelmajadega on?

Kindlasti saab soojustada kõiki hooneid, aga jätame siinkohal välja näiteks vanalinnades ja muinsuskaitsealadel asuvad hooned, sest neid tuleb käsitleda hoopis teiste kriteeriumite alusel. Nõukaaegsete paneelmajadega on lihtne ja soojustamiseks on suhteliselt palju võimalusi. Mingil määral piirab nende viimistluslahendusi selle aja ehituskvaliteet ja siinkohal pean silmas just ebatasaseid väliskonstruktsioone. Tuleb leida parim lahendus, et ikkagi kaasajal ehitatava fassaadi väline tasapind oleks silmale ilus vaadata ning konstruktsiooniliselt tihe ja soojapidav.

Linnapildis on tihti seda näha, et rekonstrueeritakse justkui kas etapi kaupa või on otsustatud, et teeme ainult majade otsad või ainult selle nurga, või osa, kuhu tuul puhub. On see mõttekas?

Väga paljud suured KÜ-d ei ole suutelised rahastama tervikrenoveerimist ja selletõttu teostatakse töid etappidena. Kindlasti on see mõttekas, aga sellise teostamise juures tuleks mõelda juba pikalt ette, et ei tehtaks topelt tööd tulevikus. Toon ühe lihtsa näite: kui soojustatakse nt ainult hoone otsaseinad, siis kindlasti tuleks soojustada ja viimistleda ka pikiseinte esimesed 60 cm, et tulevikus vältida otsaseina nurkade lammutamist eesmärgiga viia kokku kahe erineva seina soojustus.

Etappidena ehitades on see kindlasti natukene kallim, kuna materjalide ja erinevate töövahendite transporti tuleb tasuda mitu korda, aga mõistlik on soojustada või renoveerida nagunii. On ju teada-tuntud fraas, et kui kõike ei jõua, tee pool, aga tee korralikult.

Kui aga selline varasemalt justkui pooleli jäetud töö otsustatakse ühel hetkel lõpuni viia, siis kas tasuks kõik maha võtta ja otsast alustada või saab kuidagi töid ikkagi jätkata?

Kui hoonel on enne igasugust renoveerimist koostatud ehitusprojekt ja eelmine tööde tegija on oma töö kvaliteetselt teinud, siis tuleks järgnevatel projektist kinni pidada ja lahendada etappide kaupa kõik ehituslikud sõlmed nii, et neid oleks lihtne ja säästlik jätkata või lõpetada.

Igasugune fassaaditöö, eriti kui räägime ka fassaadi soojustamisest, on väga kulukas ja suur ettevõtmine. Millal võib oodata, et väiksemate küttekulude näol teenib see tasa?

See on igal renoveerimisel väga individuaalne, aga elu on näidanud, et korralikult katuse ja fassaadi renoveerinud KÜ ruutmeetripõhine laenu tagasimakse on võrdne küttekuludelt säästetava summaga. Seega võib öelda, et tasuvus toimub kohe, sest nagu ennist mainisime, renoveerimisel kinnisvara hind tõuseb ja see on justkui boonus, mida inimesed üldjuhul ei arvesta.

Sellest teemast kaugem inimene võib kohe küsida, et kui soojustatud majas on talvel hea ja mõnus olla, siis ega ometi suvel liiga palavaks lähe? Kuidas siis sellega tänapäeval arvestatakse, et soojustatud majas oleks aasta ringi hea ja mõnus olla?

Selle eest, et hoones oleks meeldiv sisekliima, peab hoolt kandma ikkagi ventilatsioon. Soe ja külm on mõlemad välismõjud, seega õigel soojustamisel ei tohiks nendest enam kumbi ülemäära hoonesse jõuda ja selles elamise rõõmu rikkuda.

Millega enne fassaaditöid arvestada ja mis tasuks läbi mõelda?

1. Kindlasti koguge enne võimalikult palju informatsiooni oma ala spetsialistidelt ja pädevatelt ehitusjärelevalvetelt.

2. Mida rohkem töid suudate ühekorraga ära teha, seda odavam see lõppkokkuvõttes tuleb.

3. Kindlasti tuleks lasta KÜ renoveerimisprojekt koostada just selle ala spetsialistidel, kes tegelevad sellega iga päev ja oskavad juba kogemuse põhjal vanade hoonete eripärasid ette näha.

Vaata ka www.5plussfassaadid.ee