Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti riik peab vähendama oma energeetilist sõltuvust Venemaast
Eesti julgeoleku tagamiseks ei piisa üksnes
NATO- ja EL-i liikmelisusest, vaid tuleb vähendada ka meie energeetilist
sõltuvust Venemaast, kirjtab Andres Mäe, Eesti välispoliitika instituudi teadur
Eesti Päevalehes.
Eesti suhtelise energeetilise sõltumatuse tagab 70% energia tootmine kodumaisest põlevkivist, millest hoolimata sõltub Eesti energiamajandus välismaistest tarnijatest – sisse veetakse vedelkütus ja kogu tarbitav maagaas imporditakse Venemaalt.
Energiajulgeoleku osas tuleb arvestada Venemaalt lähtuvaid riske. Esiteks Venemaa energiafirmade allutatust kesk-võimu kontrollile. Näiteks sel aastal on Venemaa katkestanud vähemalt korra maagaasitarned Ukrainasse, Moldovasse ja Gruusiasse. Teiseks mõjutab Venemaa suutlikkust tarnijana siseturu kasvav nõudlus, kasutuses olevate maardlate ammendumine.
Euroopa Liidu seisukohalt on Venemaa olnud suhteliselt stabiilne energiatarnija. Ennekõike seetõttu, et Venemaa on gaasi- ja naftajuhtmeid pidi Euroopaga seotud. Eesti probleemiks on, et Euroopa Liidu energiapoliitika väljatöötamisel on vähe arvestatud Balti riikide eraldatust Euroopa Liidu energiasüsteemidest ja nende tihedat seotust Venemaa energiasüsteemidega
Seda silmas pidades on Eesti huvides jätkata elektrienergia tootmist põlevkivist keskkonnasäästlikumalt ja koostootmisjaamades taastuvate kütuste baasil hajutatult, soodustada energiasästu ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist.
Kuna transport on Eestis olulisim importkütuste tarbija, teenib kütuste kokkuhoid selles sektoris otseselt välissõltuvuse vähendamise eesmärki.
Venemaal on pikaajaline energiamajanduse arendamise plaan, mille üks eesmärke on energiatarnete ekspordi maksimaalne ärakasutamine majandusliku heaolu suurendamiseks. Eestile on selles plaanis jäetud vaid transiidikanali roll.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
5
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Tallinnas on nüüd olemas ka planeeringu menetlemise kiirtee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele