Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti riik peab vähendama oma energeetilist sõltuvust Venemaast
Eesti julgeoleku tagamiseks ei piisa üksnes
NATO- ja EL-i liikmelisusest, vaid tuleb vähendada ka meie energeetilist
sõltuvust Venemaast, kirjtab Andres Mäe, Eesti välispoliitika instituudi teadur
Eesti Päevalehes.
Eesti suhtelise energeetilise sõltumatuse tagab 70% energia tootmine kodumaisest põlevkivist, millest hoolimata sõltub Eesti energiamajandus välismaistest tarnijatest – sisse veetakse vedelkütus ja kogu tarbitav maagaas imporditakse Venemaalt.
Energiajulgeoleku osas tuleb arvestada Venemaalt lähtuvaid riske. Esiteks Venemaa energiafirmade allutatust kesk-võimu kontrollile. Näiteks sel aastal on Venemaa katkestanud vähemalt korra maagaasitarned Ukrainasse, Moldovasse ja Gruusiasse. Teiseks mõjutab Venemaa suutlikkust tarnijana siseturu kasvav nõudlus, kasutuses olevate maardlate ammendumine.
Euroopa Liidu seisukohalt on Venemaa olnud suhteliselt stabiilne energiatarnija. Ennekõike seetõttu, et Venemaa on gaasi- ja naftajuhtmeid pidi Euroopaga seotud. Eesti probleemiks on, et Euroopa Liidu energiapoliitika väljatöötamisel on vähe arvestatud Balti riikide eraldatust Euroopa Liidu energiasüsteemidest ja nende tihedat seotust Venemaa energiasüsteemidega
Seda silmas pidades on Eesti huvides jätkata elektrienergia tootmist põlevkivist keskkonnasäästlikumalt ja koostootmisjaamades taastuvate kütuste baasil hajutatult, soodustada energiasästu ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist.
Kuna transport on Eestis olulisim importkütuste tarbija, teenib kütuste kokkuhoid selles sektoris otseselt välissõltuvuse vähendamise eesmärki.
Venemaal on pikaajaline energiamajanduse arendamise plaan, mille üks eesmärke on energiatarnete ekspordi maksimaalne ärakasutamine majandusliku heaolu suurendamiseks. Eestile on selles plaanis jäetud vaid transiidikanali roll.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
5
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
6
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele