Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn tasub esmakordselt haigekassa eest osa silmakae ja puusaproteeside operatsioonidest
Oma värskest lisaeelarvest maksab Tallinn
kinni esmakordselt 8 miljoni krooni eest puusaproteeside ja silmakae
operatsioonide tasusid ja lisaks paneb 1,2 mln krooni hooldusravikohtade
taasavamisse.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul võib tervishoiukorraldamise seaduse alusel valla või linnaeelarvest rahastada tervishoiuteenuste osutamist ja seepärast linn otsustas toetada arstiabi teravamaid probleeme kae ja ortopeediliste operatsioonide osas ning hooldusravis.
"Kuna Haigekassa oma eelarvest (ka lisaeelarvest) nimetatud operatsioonide vajadust ei kata ning operatsioonide järjekorrad on aastatepikkused (kaeoperatsioonidel kaks aastat, ortopeediliste puusaliigeste puhul kolm aastat), on linnal võimalik leevendada kõige pakilisemat vajadust," põhjendas Martinson. Tallinnale kuulub kaks suurhaiglat: Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla.Tallinn on aastaid maksnud ka oma perearstidele ühekordset tegevustoetust.
Haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik kommenteeris, et muidugi on linnavalitsuse lisaraha teretulnud, kuid silmanähtavalt tallinlaste elu siiski ei kergene. "Hallkae lõikuse ootajate järjekorrad peavad ühtlustuma üle riigi ning ravikindlustuse raha liigub teiste piirkondade patsientide kasuks senikaua, kui järjekorrad on võrdsed," selgitas ta.
Tallinlastele oleks tema sõnul suurem kasu hoopis hooldusravi suuremast rahastamisest. "Hooldusravi rahastamisest saavad kasu peale ravialuste ka nende pereliikmed, kes saavad rahulikult jätkata tööl käimist ja samas aitavad oma maksude kaudu täita linnakassat," nentis ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Büroo kaalub uute töötajate kaasamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele