Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BLRT rajab mere äärde ärihooned
Tallinna südalinnas mere ääres 14 hektaril
laiuv Balti Laevaremonditehas kavatseb poolele oma krundist ärihooned ehitada
ning seni aia taga peidus olnud ala linnarahvale avada.
Tööstuse 48 asuva kinnistu omanik Balti Laevaremonditehas ehk AS BLRT avab juba mõne aasta pärast rahvale Meresadama (nõukogude ajal tuntud ka kui tehas nr 7).
BLRT tütarfirma ASi BLRT Invest juhatuse esimehe Algerd Andruškevitšuse sõnul kuulutatakse varsti välja krundi ideekonkurss.
Samas ei tahtnud Andruškevitšus täpsemalt rääkida, mida ettevõte krundiga peale tahab hakata. "Ei tahaks täpselt rääkida, tahaks, et pakutaks erinevaid ideid, kuitahes utoopilisi," selgitas Andruškevitšus, kuid lisas siiski: "Vanadesse paekiviehitistesse tuleks kujundada laias spektris tegevusi - hotellid, restoranid, bürood."
BLRT ise jääks vaid kinnistu arendajaks ja haldajaks, ka tehase sulgemist plaanis pole, kuigi Andruškevitšuse sõnul valitseb Eestis suur oskustööliste põud.
Andruškevitšuse sõnul on neil naabritega vedanud - ühel pool keskkriminaalpolitsei ja kaitseväele kuuluv Miinisadam, teisel pool samuti riigile kuuluv Lennusadam, kuhu kavandatakse meremuuseumi. "Vaevalt, et lähinaabritega ärilisi konflikte tekib," muheles ta. Lennusadamasse kavandatav meremuuseum tekitaks tehaselegi lisaväärtust: rahvas saaks pärast vanade laevade uudistamist heita pilgu ka valmivatele laevadele.
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen arvas siiski, et rahvale avatav Meresadam meremuuseumi ekspositsioonidele lisaväärtust otseselt ei anna. "Vahemaa on siiski piisavalt suur, oma viissada meetrit, ning selge see, et inimesi sinna laevaehituse platsile ringi kakerdama ei lasta," ütles Dresen. "Aga kaudselt vast ikka," lisas Dresen ning tõi näite, et Meretehase ellingud ehitas näiteks sama Taani firma, kes ehitas Lennusadama kuulsad vesilennukite angaarid.
Kogu plaanil on aga üks suur miinus - aeg. Andruškevitšuse sõnul kestab arhitektuurikonkurss neli-viis kuud ning seejärel võtab detailplaneeringu koostamine-kinnitamine veel vähemalt aasta, kui mitte kaks. "Optimistlikult öeldes aasta, aga väga lihtsalt võib sellest kaks aastat saada," ütles Andruškevitšus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
3
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
4
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Viimased uudised
5 olulist punkti, mida järgida
Hetkel kuum
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele