Uus Sakala: kõik väärtuslikud detailid säilitatakse

“Hoonet ennast ei ole muinsuskaitse pidanud vajalikuks säilitada, kuid näiteks vitraažid ja lühtrid säilitatakse kindlasti,” kinnitas Kompus lisades, et need detailid, mida ei õnnestu sobitada uue keskuse sisekujundusega, antakse kindlasti üle Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile, oli kirjas ettevõtte pressiteates.

Kompus märkis ka, et uue kultuuri- ja vaba aja keskuse välisfassaadis kasutatakse hulgaliselt klaasi ning Eesti paekivi. “Projekti üle muret avaldanud Paeliidul ei ole põhjust karta, et me paekivi kuidagi alaväärtustaks,” lisas Kompus, kelle kinnitusel saab uus keskus lisaks sisukusele kindlasti ka väärika ning sümpaatse välisilme.

Tänase Sakala keskuse üldpind on veidi üle 7000 ruutmeetri, uues keskuses saab kultuurifunktsioonidega pindasid olema ligikaudu 17 000 ruutmeetrit. “Usun, et iga kultuurihuvidega tallinlane on selle poolt, et kasutu pinna asemele tuleb kaks ja pool korda rohkem kasulikku pinda kultuuriürituste korraldamiseks,” kommenteeris Kompus.

Sakala keskusesse on kavas rajada kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus koos 1800-kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, jazziklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga. Samuti kolivad uude Sakala keskusesse Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm. “Kroonijuveeliks mõeldud suurt saali saavad edukalt kasutada nii kontserdi-, muusikali- kui konverentsikorraldajad – täna sellist kohta Tallinnas ei ole, kuigi nõudlus on väga suur,” märkis Kompus.

Algselt kompartei kongresside toimumispaigaks mõeldud Sakala keskus on viimastel aastatel seisnud praktiliselt kasutult. “Näiliselt korras pealispinna all on tegelikult peidus amortiseerunud ning kaasaegsete nõudmiste järgi kahjuks ka väga ebafunktsionaalne hoone,” lisas Kompus. 2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes kuuel korral kasutati ka suurt saali. Alates 2006. aasta algusest on keskus halva tehnilise seisukorra tõttu suletud.

Autor: Haldusuudised.ee