Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel toimus elektrikatkestus

Kohtumisel arutati põhiteemana Euroopa Komisjoni poolt koostatud energiatõhususe tegevuskava. “Naljaga pooleks võiks öelda, et see elektrikatkestus oli mõnevõrra äärmuslik energiasäästu võimaluse näide,” kommenteeris juhtunut Eesti delegatsioonis osalenud MKM energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti avaldas kohtumisel toetust Euroopa Komisjoni poolt koostatud energiatõhususe tegevuskavale. “Antud tegevuskava on heaks sisendiks ka siseriikliku Energiasäästu sihtprogrammi koostamisele.” ütles Einari Kisel, “Komisjoni poolt pakutud prioriteetsed valdkonnad energiatõhususe parandamisel ühtivad ka meie nägemusega energiatõhususe arendamise kriitilistest valdkondadest.”

Komisjoni energiatõhususe tegevuskava toob prioriteetsete arendusvaldkondadena välja vajaduse realiseerida transpordi ja hoonete ülisuur energiasäästu potentsiaal, samuti energiatõhususe miinimumnõuete rakendamise vajaduse energiat tarbivatele seadmetele, energiatarbijate teadlikkuse tõstmise olulisuse ning energiasäästlike tehnoloogiate uuringute toetamise põhimõtte.

Eesti rõhutas kohtumisel vajadust lihtsustada ka EL riigiabi põhimõtteid energiatõhususe investeeringute tegemisel ning ei toetanud mõnede liikmesriikide ettepanekut rakendada EL üleselt energiasäästu sertifikaate (nn. valgeid sertifikaate). “Meie nägemuses on tegemist liigse bürokraatia ilmingutega, mis eriti väikeste riikide puhul tekitaks ebamõistlikku halduskoormust,” sõnas Einari Kisel.

Eesti näite varal võib öelda, et energiatõhususe saavutamiseks ei pea rakendama keerulisi bürokraatlikke meetmeid. “Eesti SKP energiamahukus on viimase 10 aastaga vähenenud üle 60%, mis on liikmesriikide hulgas kõige parem näitaja. 2005. aastal kasvas Eesti SKP 9,8%, samal ajal vähenes meie primaarenergia kasutus 2,3%. See on maailmas pretsedenditu juhus, kui niivõrd kõrge majanduskasvuga ei ole kaasnenud energiatarbimise kasvu. Teistes riikides on sellise majanduskasvuga kaasnenud 3-5% energiatarbimise kasv, Eesti puhul on aga investeeringud hoonete soojapidavusse ja energia infrastruktuuride uuendamisse viinud energiavajaduse hoopis alla,” kommenteeris Einari Kisel.

Autor: Haldusuudised.ee