New Yorgis elav vabakutseline ajakirjanik
Epp Petrone meenutab, kuidas ta esimest korda Ameerikas külas käies sattus
lehitsema teost «Seks, armastus ja kinnisvara», mis väitis, et ameeriklastele
tekitab kinnisvara sama suuri kirgi kui seks ja armastus.
"Nüüd olen kolm aastat elanud Ameerikas ja saan täpsemalt aru, millest see raamat rääkis. Tean ka mitut inimest, kes loevad igal hommikul kohvi juues lehest majamüügi kuulutusi. Mitte et nad majaostu plaaniks, nad lihtsalt mängivad mõttemänge. Nädalavahetustel käivad nad parasjagu müügil olevates kodudes n-ö lahtiste uste päevadel, et seal ringi vaadata ja veenduda, «mida selle hinna eest saab»," kirjutab Petrone Postimehes.
"Kui satun pealt kuulma võõraste inimeste vestlust kohvikus, metroos või poes, kuulen ikka sedasama: kinnisvara," märgib ta.
Majade ostu-müügi kõrval on teine sama suur hobi nende kujundamine. USA populaarseid telekanaleid on «Home and Gardening TV» (www.hgtv.com), tõlkes «Kodu ja Aia Televisioon».
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suur osa selle telekanali saadetest on pühendatud majahindadele eri osariikides – mida saab ühe ja sama summa eest kolmes eri kohas. Või siis sellele, kuidas oma maja võimalikult kallilt ja kiirelt müüa – näiteks tasuvat enda fotod seintelt maha korjata enne ostuhuvilise tulekut...
Kinnisvara kuum aeg, kus hinnad tõusid ja müüa oli lihtne, on Ameerikas ametlikult lõppenud, ning nii rahvas, lehed kui ka statistika räägib kriisist.
Tavaline eeslinnas asuv keskklassi ameeriklase maja on kindla plaaniga: suur köök, pidulik elutuba ja õhtusöögituba (viimaseid kaht kasutatakse harva), peretuba, kus enamik aega vaadatakse telekat ja mis vaesemate inimeste puhul võib täita ka piduliku elutoa funktsiooni, pluss magamistoad, mille arvu järele arvestatakse majade suurust.
Üks reegel – mis kehtib üha enam ka Eestis – on see, et kõik naabruses asuvad majad on samas hinnaklassis ning seal elavad sama elustiili esindajad.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.