Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendaja planeeris maaomaniku teadmata uut elamurajooni
Maaomanik Helle Hein on silmitsi
tõsiasjaga, et tema kinnisvaraarendajast kaasomanik planeerib vanaema-vanaisa
talumaadele elamurajooni.
Juba kaks ja pool kuud teab Helle Hein, et võhivõõras inimene tahab tema Kohila vallas asuva Sõeru talu maad kruntideks jagada ja maju täis ehitada, kirjutas Maaleht. Nüüd loeb ta seda esimest korda paberilt.
Helle Heinale kuulu Sõeru kinnistust, mis on täies mahus planeeringualaks kuulutatud, kaks kolmandikku. Kui Heinal poleks Kohila volikogus lapsepõlvesõpra, poleks ta võib-olla planeeringust teada saanudki.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2000. aastal, kui maad (28,2 ha, sellest pool metsa, pool põldu) kinnistusse kanti, oli vanal talukohal kaks Tallinnas elavat omanikku: Helle Heinale kuulus kaks kolmandikku ja tema onutütrele kolmandik. Onutütar soovis oma kaasomandi maha müüa. Helle Heinal kui kaasomanikul oli osa eelisostuõigus. Tuttav kinnisvaramaakler pakkus kinnistukolmandiku hinnaks 300 000 - 400 000 krooni. Suur oli Heina üllatus kui ta tänavu märtsis sai teate notarilt, et Sõeru kinnistu kolmandiku (9 ha) müügihind on 2,15 miljonit krooni.
Notari teatest sai ta teada, et uus kaasomanik on eraisik Argo Tint. Sõeru maadele on seatud ka 2,3miljoniline hüpoteek kinnisvarafirma Torm Projekt kasuks. Tint on tegelikult Torm Projekti töötaja.
Helle Hein on veendunud, et kolmandik Sõerust läks nii kõrge hinnaga müüki sellepärast, et tema oma kaasomaniku eelisostuõigust kasutada ei saaks. Arvestades maade tegelikku väärtust, tundus talle asi nii kahtlane, et ta andis ostu-müügitehingu üles keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroosse.
Kuna Sõeru kaasomand on välja mõõtmata, sai kolmandiku omanik algatada detailplaneeringu vaid terve kinnistu kohta. Seega jutt, et Sõerule tuleb uus küla, on paberite järgi vaadates tõsi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.