Läänemere gaasitoru aktiivse infopressingu faasis

Saksa-Vene gaasitoru projekti elluviimiseks loodud firma Nord Stream AG on käivitanud aktiivse infokampaania projektiga otseselt seotud Läänemere riikides Soomes, Taanis ja Rootsis, ning tuleval nädalal - esmaspäeval 18. detsembril - on torujuhtme projekti avalik arutelu ringiga Eestis, ühes projektist nn mõjutatud riikidest.

Teisipäeval grillis firma tehnilise direktori asetäitjat Dirk von Amelni Rootsi parlament, täna on Nord Stream AG terve delegatsiooniga esindatud Soomes ning eile lahkus Eestist firma infojuht Jens D. Müller. Üle saja lehekülje teabematerjale on huvilistele keskkonnaministeeriumi kodulehel kättesaadav.

Reaktsioonid on seni vastakad. Rootsis ahastavad ajalehtede pealkirjad valdavalt selle üle, et projekti ei anna ilmselt enam ühegi juriidilise ettekäändega peatada. Soome seevastu kaalub gaasijuhtmega liitumist. Taani gaasifirma Dong Energy sõlmis aga läinud suvel Gazpromiga hiigellepingu aastast 2011 vähemalt miljardi kuupmeetri gaasi ostmiseks 20 aasta vältel. Dong ise kohustus aastast 2007 15 aasta vältel tarnima Gazpromi firmale Briti turul aastas 600 miljonit kuupmeetrit gaasi. Hollandi firma Gasunie on otsinud võimalusi Saksa BASFi ja E.ONi ning Vene Gazpromi kõrval projekti neljandaks osanikuks saamiseks.

Nord Stream AG serveerib gaasijuhtme projekti eelkõige kui ELi projekti, mis on juba mitu aastat tagasi arvatud Brüsseli prioriteetide hulka. See kataks umbes neljandiku ELi uuest nõudlusest, mis tekib ühenduse oma gaasitoodangu vähenemisest ja tarbimise kasvust. Tulevikus peab EL täiendavalt importima aastas umbes 200 miljardit kuupmeetrit gaasi, Läänemere toru võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit. Firma ei taha spekuleerida Gazpromi võimalike poliitiliste motiivide üle. Nord Stream AG jaoks on projekt ainult puhas äri ja konkreetse nõudluse rahuldamine. "Investeering on vähemalt viis miljardit eurot. Ma ei kujuta ette, et osanikud oleksid valmis nii palju raha investeerima poliitilisse avantüüri," ütles Jens D. Müller.

Nord Stream AG lähenemise järgi on torujuhtme rajamine Teise maailmasõja aegseid miine ja teadmata kuhu uputatud mürkkemikaale täis Läänemerre odavam ja lihtsam, kui ühe mütsi alla saada kõigi riikide kõigi maaomanike huvid juhul, kui torujuhe kulgeks maismaad mööda. See tähendab trassi puhastamist 1200 kilomeetri pikkuses ja kahe kilomeetri laiuses. Garantiid, et Gazprom n.ö "Sahhalini ei teeks" ehk välispartnerit ahistama ei hakka, näeb Nord Stream AG projektis osalevate Saksa firmade ja Venemaa tihedas koostöös lisaks transpordile ka Vene gaasimaardlate hõlvamisel. Tarnekindlus olla tagatud sellega, et kahest merre paigutatavast juhtmest on ühe täitmiseks juba eellepingud olemas või vastavad kõnelused käimas.

Täna on Läänemere gaasijuhtme projekt teavitamise faasis. Need artiklid, mis rääkisid aasta tagasi kopa maha löömisest Viiburis, ei puudutanud veel otseselt gaasijuhtme ehituse algust. Tegemist oli alles torujupiga, mis hakkaks tulevikus Vene gaasivõrku juhtmega ühendama, kuid mis varustaks ühtlasi gaasiga Peterburi piirkonda. Nord Stream AG ajakava on aga ambitsioonikas. Tulevaks aastaks peaks valmima keskkonnamõjude uuring, milles saavad osaleda kõik torujuhtmest mõjutatud riigid, reaalne ehitus peaks algama juba aastal 2008. 2010 peaks juhe käigus olema. Seda aga ainult tingimusel, kui riikidelt on saadud kõik vajaliku load. Ja siin suur küsimärk.

Autor: Haldusuudised.ee