Aasta pärast ametisse asuvast
riigiarhitektist peab kujunema Eesti arhitektuuripoliitika võtmeisik, kelle
ülesandeks on panna piir linnaehituslikule kaosele ning vastutada kogu
planeerimis- ja ehitustegevuse eest.
Riigile peaarhitekti palkamise ja arhitektuuriameti loomise veksli käis kultuuriminister Raivo Palmaru välja aasta lõpus riigikogu kultuurikomisjonis. Uue ameti või riigiarhitekti büroo ettevalmistamistööd on kavas panna arhitektuurinõuniku õlgadele, keda kultuuriministeerium praegu konkursi korras otsib, kirjutas Eesti Päevaleht. Avaldusi nõuniku kohale saab esitada 8. jaanuarini.
Ministri kinnitusel ei ole mõtet piirduda vaid väheste volitustega nõunikuga. "Ehitatud keskkond on väga oluline osa meie kultuurikeskkonnast," osutas Palmaru ehitiste sotsiaalse ja esteetilise kvaliteedi tagamise vajadusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.