9. jaanuar 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarmel põletas Parexile suure kindlustuskahju

ASi Tarmel tootmishoone hiljutine põleng võib tuua äsja Eesti kindlustusturule sisenenud Parex Kindlustuse Eesti filiaalile nende seni suurima kindlustusväljamakse. Hävinud hoone kindlustusväärtus on ligi 20 miljonit krooni.

Parex Kindlustuse Eesti filiaali juhataja Mart Aare sõnul on see natuke üle aasta tegutsenud kindlustusfirma jaoks siiani suurim varakahju üldse. Samuti on tegemist lühima perioodiga, mille jooksul kindlustatud hoone on hävinud.

Eelmise aasta sügisel müüs AS Tarmel uude tootmishoonesse kolimist silmas pidades oma Tallinnas Pärnu maanteel asuva vana tööstushoone kinnisvaraarendusfirmale Ühiselamu Projekt OÜ, tegutsedes ise edasi rentnikuna.

Uus omanik sõlmis Parex Kindlustuse Eesti filiaaliga septembris kindlustuslepingu, mille summa küünib Ühiselamu Projekt OÜ juhatuse liikme Janno Roki sõnul 20 miljoni kroonini.

Kindlustust, mis kataks seda, kui hoone kindlustaja firma vastu hagema hakkab, Tarmelil ei ole. Madratsitootja seadmed ja materjalid on kindlustatud If Eesti Kindlustuses. Palootsa esialgsel hinnangul jääb Tarmeli materiaalne kahju 4,5-5 miljoni krooni piiridesse. Praegu teeb firma jõupingutusi, et Vana-Narva maanteel asuvas uues hoones võimalikult ruttu uuesti tootmist alustada.

Tulekahju vähendas Ühiselamu Projekt OÜ omanduses oleva kinnistu kasutatavat pinda umbes 30%, mis kahandab firma renditulu kolmandiku võrra.

Kuna ekspertiisid alles käivad, ei soovinud Ühiselamu Projekt OÜ juhatuse liige Janno Rokk enne uurimistulemuste selgumist lõplikust kahjusummast veel rääkida.

Septembris Tarmeli tootmishoonete aluse krundi omandanud Ühiselamu Projekt OÜ-l on selles piirkonnas mitu kinnistut, mille pindala on kokku 13 000 m2. Kinnistutel on kokku viis hoonet, mida praegu välja renditakse. Tarmeli kasutuses on hetkel veel kolm suuremat hoonet ja üks büroohoone.

Mis kinnistutega edasi saab, ei osanud Rokk veel öelda. "Võimalused on alates sellest, et olemasolevaid hooneid edasi rentida, kuni selleni, et algatada planeering ja kaaluda sinna uute hoonete ehitamist," rääkis ta tulevikuplaanidest.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474