Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi vastuseisu Vene-Saksa gaasijuhtmele võib takistada Šveits
Kuigi Rootsi kaalub võimalust keelata
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamine riigi majanduspiirkonda, ei pruugi see plaan
õnneks minna, kuna gaasijuhet plaanib ehitama hakata Šveitsi ettevõte.
Stockholmi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Said Mahmoudi kirjutas tänases Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet, et Rootsil läheb Vene-Saksa gaasijuhtme ehituse takistamine keeruliseks.
Gaasijuhe, mis on osalt plaanis ehitada Rootsi Läänemeres asuvasse majanduspiirkonda, on Rootsis tõsist muret tekitanud. Praegu toimuvad arutelud selle üle, kas juhtme ehitamine kujutab riigile julgeoleku- või keskkonnaohtu. Osa debatil osalejaist tahab projekti täielikult peatada, teised aga leiavad, et Rootsil ei ole selleks õigust. Põhjuseks tuuakse ÜRO mereõiguse konventsioon, mille kohaselt on ühel riigil võimalik teise majanduspiirkonda rajada veealuseid toruühendusi.
Ühelt poolt on antud gaasijuhtme puhul tegemist Venemaa ja Saksamaa projektiga, teisalt on sellesse segatud ka Rootsi. Gaasijuhtme peaks ehitama Rootsis tegutsev ettevõte Nord Stream AG, millest 51% kuulub Vene gaasihiiule Gazrpom, ülejäänu võrdsete osadena Saksa firmadele BASF ja E.ON.
Tegelikult aga on ettevõte registreeritud Šveitsis. See mängib olulist juriidilist rolli. Rootsil ei pruugi üldse olla voli projekti takistada, kuna täpselt ei ole veel teada, kas riigil on õigus tagasi lükata välismaise ettevõtte taotlus gaasijuhet ehitada.
Vene-Saksa gaasijuhtme idee sai alguse 2004. aasta alguses. Esialgse plaani kohaselt pidi juhe kulgema Peterburist Saksamaale ja Suurbritanniasse. Tänaseks on projekt jõudnud niikaugele, et Venemaa teeb juhtme rajamiseks merepõhja uurimise eeltöid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
6
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele