Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ainulaadse Kultuurikatla ehitus neelaks üle 200 miljoni krooni
Lai ring kultuuriinimesi plaanib linna toel
rajada lähiaastatel linnahalli naabruses asuvasse mahajäetud elektrijaama
suurejoonelise kultuurikeskuse, mille maksumuseks kujuneb üle 200 miljoni
krooni.
Keskuse rajamiseks loodud mittetulundusühingu Kultuurikatel üks eestvedajaid Peeter Jalakas ütles Postimehele, et eesmärgiks on uus kompleks tööle saada hiljemalt 2011. aastal, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn.
Selleks tuleb aga juba tänavu hakata mahajäetud elektrijaama hoonet ja selle ümbrust korrastama.
Uues tavatus kultuurikeskuses oleksid üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, eri kultuurivaldkondade ja säästva renoveerimise õpitoad, raadiojaam, telestuudio, ateljeed ning muusikute prooviruumid.
Samuti kavandatakse alale Eesti moodsa kunsti muuseumi, 102 meetri kõrgusesse elektrijaama korstnasse võiks tulla hotell.
Jalakase sõnul läheb keskuse rajamine maksma vähemalt paarsada miljonit krooni.
Raha on plaanis saada rahvusvahelistest fondidest, Tallinna linnalt ja riigilt. Aga samuti pangalaenuna ning annetustena rikastelt kultuuritoetajatelt.
«Tahame tekitada Tallinna Eiffeli torni, mis rõõmustaks linlasi ja annaks turistidele põhjuse siia tulla,» märkis Jalakas. «Oleme rahastamise osas saanud positiivseid hinnanguid ja tunneme end seetõttu üpris enesekindlana.»
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele