Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ainulaadse Kultuurikatla ehitus neelaks üle 200 miljoni krooni
Lai ring kultuuriinimesi plaanib linna toel
rajada lähiaastatel linnahalli naabruses asuvasse mahajäetud elektrijaama
suurejoonelise kultuurikeskuse, mille maksumuseks kujuneb üle 200 miljoni
krooni.
Keskuse rajamiseks loodud mittetulundusühingu Kultuurikatel üks eestvedajaid Peeter Jalakas ütles Postimehele, et eesmärgiks on uus kompleks tööle saada hiljemalt 2011. aastal, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn.
Selleks tuleb aga juba tänavu hakata mahajäetud elektrijaama hoonet ja selle ümbrust korrastama.
Uues tavatus kultuurikeskuses oleksid üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, eri kultuurivaldkondade ja säästva renoveerimise õpitoad, raadiojaam, telestuudio, ateljeed ning muusikute prooviruumid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti kavandatakse alale Eesti moodsa kunsti muuseumi, 102 meetri kõrgusesse elektrijaama korstnasse võiks tulla hotell.
Jalakase sõnul läheb keskuse rajamine maksma vähemalt paarsada miljonit krooni.
Raha on plaanis saada rahvusvahelistest fondidest, Tallinna linnalt ja riigilt. Aga samuti pangalaenuna ning annetustena rikastelt kultuuritoetajatelt.
«Tahame tekitada Tallinna Eiffeli torni, mis rõõmustaks linlasi ja annaks turistidele põhjuse siia tulla,» märkis Jalakas. «Oleme rahastamise osas saanud positiivseid hinnanguid ja tunneme end seetõttu üpris enesekindlana.»
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.