Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ainulaadse Kultuurikatla ehitus neelaks üle 200 miljoni krooni
Lai ring kultuuriinimesi plaanib linna toel
rajada lähiaastatel linnahalli naabruses asuvasse mahajäetud elektrijaama
suurejoonelise kultuurikeskuse, mille maksumuseks kujuneb üle 200 miljoni
krooni.
Keskuse rajamiseks loodud mittetulundusühingu Kultuurikatel üks eestvedajaid Peeter Jalakas ütles Postimehele, et eesmärgiks on uus kompleks tööle saada hiljemalt 2011. aastal, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn.
Selleks tuleb aga juba tänavu hakata mahajäetud elektrijaama hoonet ja selle ümbrust korrastama.
Uues tavatus kultuurikeskuses oleksid üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, eri kultuurivaldkondade ja säästva renoveerimise õpitoad, raadiojaam, telestuudio, ateljeed ning muusikute prooviruumid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti kavandatakse alale Eesti moodsa kunsti muuseumi, 102 meetri kõrgusesse elektrijaama korstnasse võiks tulla hotell.
Jalakase sõnul läheb keskuse rajamine maksma vähemalt paarsada miljonit krooni.
Raha on plaanis saada rahvusvahelistest fondidest, Tallinna linnalt ja riigilt. Aga samuti pangalaenuna ning annetustena rikastelt kultuuritoetajatelt.
«Tahame tekitada Tallinna Eiffeli torni, mis rõõmustaks linlasi ja annaks turistidele põhjuse siia tulla,» märkis Jalakas. «Oleme rahastamise osas saanud positiivseid hinnanguid ja tunneme end seetõttu üpris enesekindlana.»
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.