Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna algavad uue Sakala keskuse ümberehitustööd tekitavad protesti
Täna algab uue Sakala keskuse
ümberehitamise esimene etapp, mille vastu sotsiaaldemokraadid kodanikke täna
kell 13.00 protestima kutsuvad.
Eelmisel nädalal sai AS Uus Sakala keskuse viimasele projektlahendusele kooskõlastused nii Tallinna kultuuriväärtuste ametilt, muinsuskaitseametilt kui ka Tallinna kesklinna valitsuselt. Uus kultuurikeskus valmib 2009. aastal, teatas arendaja.
Sotsiaaldemokraadid ja Eesti Paeliit leiavad, et tegemist on keskuse hävitamisega ja kutsuvad rahvast täna kella 13 Sakala keskuse juurde ootamatult alanud keskuse lammutustööde vastu protesti avaldama.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Jaak Juske sõnul on Sakala keskuse arendajad ja Keskerakonda kuuluv kultuuriminister rahvast alatult petnud. "Aasta alguses anti selge lubadus, et enne aprillikuud keskuse lammutustööd ei alga. Nüüd on selgunud, et sellega sooviti vaid valimiste eel rahva pahameelt vältida," märkis Jaak Juske.
Eesti Paeliidu esimees Rein Einasto tuletas meelde, et riigi muinsuskaitsenõukogu ei ole kiitnud heaks Sakala keskuse uut eskiisprojekti. "Nii avalikkus kui oma ala spetsialistid on nõudnud selle kultuuri- ja ehituslooliselt olulise hoone säilimist," rõhutas Einasto.
Uue Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane leidis, et sotsiaaldemokraatide kutse meelt avaldama on demagoogia. "Eelmise aasta lõpus sõlmiti selgesõnaline kokkulepe, et ehitustöid ei alustata enne uue projektlahenduse valmimist ning selle valmimise hiliseimaks tähtajaks lepiti 15. aprill 2007," kirjutas Rebane oma vastulauses.
Vastuseks Eesti Paeliidu süüdistustele kirjutas Rebane, et heakskiidu saab anda muinsuskaitseamet, mitte kultuuriministrile nõu andev organ muinsuskaitsenõukogu. Esimese kooskõlastus on projektil aga olemas.
AS Uus Sakala juhataja Ilmar Kompuse sõnul on viimane projekt täielikult kooskõlas jaanuaris sõlmitud lepinguga, milles fikseeriti muinsuskaitseameti poolsed nõudmised säilitamist vääriva osas. "Kõigi osapoolte heakskiit viimasele projektile näitab, et teema avalik käsitlemine ja sellest tulenevalt tehtud muudatused viimase nelja kuu jooksul on uue kultuurikeskuse arenguloos olnud väga olulised," ütles Kompus.
Ehitustööde esimeses etapis toimuvate hoone osaliste lammutustööde käigus säilitatakse väärtuslikum osa olemasolevast hoonest. "Kõik olulised interjööride detailid on hoolikalt demonteeritud, ladustatud ning ootavad taaskasutust uues kultuurikeskuses," kinnitas Kompus.
Lisaks muinsuskaitse poolt nõutule säilitab arhitekt Raivo Puusepa viimane projektlahendus ka praeguse hoone torni ning Rävala puiestee poolse paekivifassaadi.
AS Uus Sakala investeerib uue kultuurikeskuse rajamisse üle miljardi krooni. Uude Sakala keskusesse on plaanis ehitada ligikaudu 17 000 ruutmeetrit pinda: kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus koos 1800kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.
Eelmise aasta lõpus andsid Sakala keskuse lammutamise vastu allkirja 9000 inimest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele