Eesti Paeliidu esimees Rein Einasto tuletas meelde, et riigi muinsuskaitsenõukogu ei ole kiitnud heaks Sakala keskuse uut eskiisprojekti. "Nii avalikkus kui oma ala spetsialistid on nõudnud selle kultuuri- ja ehituslooliselt olulise hoone säilimist," rõhutas Einasto.
Uue Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane leidis, et sotsiaaldemokraatide kutse meelt avaldama on demagoogia. "Eelmise aasta lõpus sõlmiti selgesõnaline kokkulepe, et ehitustöid ei alustata enne uue projektlahenduse valmimist ning selle valmimise hiliseimaks tähtajaks lepiti 15. aprill 2007," kirjutas Rebane oma vastulauses.
Vastuseks Eesti Paeliidu süüdistustele kirjutas Rebane, et heakskiidu saab anda muinsuskaitseamet, mitte kultuuriministrile nõu andev organ muinsuskaitsenõukogu. Esimese kooskõlastus on projektil aga olemas.
AS Uus Sakala juhataja Ilmar Kompuse sõnul on viimane projekt täielikult kooskõlas jaanuaris sõlmitud lepinguga, milles fikseeriti muinsuskaitseameti poolsed nõudmised säilitamist vääriva osas. "Kõigi osapoolte heakskiit viimasele projektile näitab, et teema avalik käsitlemine ja sellest tulenevalt tehtud muudatused viimase nelja kuu jooksul on uue kultuurikeskuse arenguloos olnud väga olulised," ütles Kompus.
Ehitustööde esimeses etapis toimuvate hoone osaliste lammutustööde käigus säilitatakse väärtuslikum osa olemasolevast hoonest. "Kõik olulised interjööride detailid on hoolikalt demonteeritud, ladustatud ning ootavad taaskasutust uues kultuurikeskuses," kinnitas Kompus.
Lisaks muinsuskaitse poolt nõutule säilitab arhitekt Raivo Puusepa viimane projektlahendus ka praeguse hoone torni ning Rävala puiestee poolse paekivifassaadi.
AS Uus Sakala investeerib uue kultuurikeskuse rajamisse üle miljardi krooni. Uude Sakala keskusesse on plaanis ehitada ligikaudu 17 000 ruutmeetrit pinda: kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus koos 1800kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.
Eelmise aasta lõpus andsid Sakala keskuse lammutamise vastu allkirja 9000 inimest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.