Eesti firmad hoiavad kokku evakuatsioonikorralduselt

"Häiresignalisatsiooni ei tohi ignoreerida, näiteks seda välja lülitades. Rahvusvahelise riskiuuringu kohaselt on Eesti ettevõtted teadlikud nende tegevust ohustavatest riskidest, kuid pööravad vähe tähelepanu nende maandamisele. Asutustel ja ettevõtetel peab olema evakuatsioonipoliitika, kuidas säilitada inimeste tervis ja elu ning vara. Selle eest vastutab päästeseaduse järgi hoone omanik," kirjutab Põlda Äripäevas.

Vastavalt päästeseaduse alusel antud siseministri määrusele 8. septembrist 2000 "Tuleohutuse üldnõuded" peab hoone omanik töötama välja evakuatsiooniplaani tulekahju ja muu häire puhuks.

Evakuatsiooniplaan koosneb kahest osast - tegevusjuhistest ning evakuatsiooniskeemist. Tegevusjuhistes tuleb määratleda kohustatud isikud, nende ülesanded ning paigaldised ja vahendid.

Personalile tuleb tutvustada perioodilistel koolitustel evakuatsiooniplaani. Samuti tuleks seda tutvustada asutuse intranetis. Kahjuks leitakse, et evakuatsiooni planeerimiseks piisab skeemide paigaldusest hoone korrustele.

Evakuatsiooni eest vastutav personal määratakse hoones töötavate inimeste hulgast. Pääsude valve on võimalik korraldada, kaasates lepingulist turvaettevõtet.

"Tulekahju avastavaid seadmeid ei osata Eestis kasutada. Automaatne tulekahju-häiresüsteem on väga tundlik paigaldis, mis õige kasutamise korral avastab kahjutule kiiremini kui inimene. Häiresignaali ei tohi ignoreerida, näiteks seda välja lülitades," nendib Põlda.

Oluline on ka evakuatsioonimärgistus ning valgustus. Paljudes hoonetes on need puudulikud või vedeleb tee peal ees esemeid ning trepid on sootuks märgistamata.

Autor: Haldusuudised.ee