Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti firmad hoiavad kokku evakuatsioonikorralduselt
Enamikus Eesti ettevõtetes on
evekuatsiooniplaan ja -korraldus lahendatud puudulikult, ütleb CHB Europe AS/
CHB Europe Ltd tuleohutusspetsialist Aivar Põlda.
"Häiresignalisatsiooni ei tohi ignoreerida, näiteks seda välja lülitades. Rahvusvahelise riskiuuringu kohaselt on Eesti ettevõtted teadlikud nende tegevust ohustavatest riskidest, kuid pööravad vähe tähelepanu nende maandamisele. Asutustel ja ettevõtetel peab olema evakuatsioonipoliitika, kuidas säilitada inimeste tervis ja elu ning vara. Selle eest vastutab päästeseaduse järgi hoone omanik," kirjutab Põlda Äripäevas.
Vastavalt päästeseaduse alusel antud siseministri määrusele 8. septembrist 2000 "Tuleohutuse üldnõuded" peab hoone omanik töötama välja evakuatsiooniplaani tulekahju ja muu häire puhuks.
Evakuatsiooniplaan koosneb kahest osast - tegevusjuhistest ning evakuatsiooniskeemist. Tegevusjuhistes tuleb määratleda kohustatud isikud, nende ülesanded ning paigaldised ja vahendid.
Personalile tuleb tutvustada perioodilistel koolitustel evakuatsiooniplaani. Samuti tuleks seda tutvustada asutuse intranetis. Kahjuks leitakse, et evakuatsiooni planeerimiseks piisab skeemide paigaldusest hoone korrustele.
Evakuatsiooni eest vastutav personal määratakse hoones töötavate inimeste hulgast. Pääsude valve on võimalik korraldada, kaasates lepingulist turvaettevõtet.
"Tulekahju avastavaid seadmeid ei osata Eestis kasutada. Automaatne tulekahju-häiresüsteem on väga tundlik paigaldis, mis õige kasutamise korral avastab kahjutule kiiremini kui inimene. Häiresignaali ei tohi ignoreerida, näiteks seda välja lülitades," nendib Põlda.
Oluline on ka evakuatsioonimärgistus ning valgustus. Paljudes hoonetes on need puudulikud või vedeleb tee peal ees esemeid ning trepid on sootuks märgistamata.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
3
5
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
6
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin on 3 ründesuunda + 1 võimalus ja 1 oht
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele