Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti firmad hoiavad kokku evakuatsioonikorralduselt
Enamikus Eesti ettevõtetes on
evekuatsiooniplaan ja -korraldus lahendatud puudulikult, ütleb CHB Europe AS/
CHB Europe Ltd tuleohutusspetsialist Aivar Põlda.
"Häiresignalisatsiooni ei tohi ignoreerida, näiteks seda välja lülitades. Rahvusvahelise riskiuuringu kohaselt on Eesti ettevõtted teadlikud nende tegevust ohustavatest riskidest, kuid pööravad vähe tähelepanu nende maandamisele. Asutustel ja ettevõtetel peab olema evakuatsioonipoliitika, kuidas säilitada inimeste tervis ja elu ning vara. Selle eest vastutab päästeseaduse järgi hoone omanik," kirjutab Põlda Äripäevas.
Vastavalt päästeseaduse alusel antud siseministri määrusele 8. septembrist 2000 "Tuleohutuse üldnõuded" peab hoone omanik töötama välja evakuatsiooniplaani tulekahju ja muu häire puhuks.
Evakuatsiooniplaan koosneb kahest osast - tegevusjuhistest ning evakuatsiooniskeemist. Tegevusjuhistes tuleb määratleda kohustatud isikud, nende ülesanded ning paigaldised ja vahendid.
Personalile tuleb tutvustada perioodilistel koolitustel evakuatsiooniplaani. Samuti tuleks seda tutvustada asutuse intranetis. Kahjuks leitakse, et evakuatsiooni planeerimiseks piisab skeemide paigaldusest hoone korrustele.
Evakuatsiooni eest vastutav personal määratakse hoones töötavate inimeste hulgast. Pääsude valve on võimalik korraldada, kaasates lepingulist turvaettevõtet.
"Tulekahju avastavaid seadmeid ei osata Eestis kasutada. Automaatne tulekahju-häiresüsteem on väga tundlik paigaldis, mis õige kasutamise korral avastab kahjutule kiiremini kui inimene. Häiresignaali ei tohi ignoreerida, näiteks seda välja lülitades," nendib Põlda.
Oluline on ka evakuatsioonimärgistus ning valgustus. Paljudes hoonetes on need puudulikud või vedeleb tee peal ees esemeid ning trepid on sootuks märgistamata.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
2
4
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
5
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele