Ettevõtja Urmas Sõõrumaa kavatseb uuesti
osaleda Keila-Joa mõisa enampakkumisel.
Sõõrumaa ütles aripaev.ee-le, et kavatseb algul pakkuda sarnase summa nagu eelmisel korral - natuke alla 30 miljoni krooni.
Keila-Joa mõisakompleksi eelmisel enampakkumisel oli ärimees Gunnar Kool valmis mõisa eest välja käima 45,1 miljonit krooni. Seda hinda peab Sõõrumaa ülepakutuks.
Ka praegust mõisa alghinda, 25 miljonit krooni peab ettevõtja kõrgeks: "Alghind on pakutud lakke. Tundub, et on mindud müümise peale välja, mitte ei rõhutata ajalugu kandva mõisa taastamisväärtust."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sõõrumaa sõnul ei usu ta, et seekord enampakkumisel hind nii kõrgele tõuseb kui eelmisel korral. Sõõrumaa sõnul on mõisa kõrge hind tingitud sellest, et vähe on järgi jäänud mõisaid Tallinna lähedale.
Ettevõtja rõhutas, et kui tema saaks Keila-Joa mõisa endale, paneks ta selle paiga kunsti ja kultuuri teenima: "Korteriäri ma seal ajama ei hakkaks." Sõõrumaa peab oluliseks mõisa taastamist võimalikult ehedal kujul: "Mitte nii, et väljast on fassaad olemas, aga vastu seina koputades koliseb kips."
Sõõrumaa arvates võiks Keila-Joa mõisast kujuneda midagi Ammende Villa taolist Pärnus. Ettevõtja tahaks mõisa ka ise kasutama hakata, kuid samal ajal võiks see olla rahvale avatud koht, kus toimuvad kultuuriüritused.
Riigi Kinnisvara kuulutas taas välja enampakkumise Keila-Joa lossi müügiks, seekord alghinnaga 25 miljonit krooni.
Hetkel kuum
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
Renoveerimine läks maksma 0,5 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keila-Joa lossi kinnistu kogupindala on 5 ha ja sellel paiknevad kultuurimälestisena kaitse alla võetud ehitised.
RKAS kuulutas esmakordselt välja avaliku kirjaliku enampakkumise Keila-Joa lossi võõrandamiseks möödunud aasta 27. oktoobril. Siis oli alghind 10,5 miljonit krooni ja üle 25 miljoni krooni suuruseid pakkumisi tuli neli. Suurim oli ärimees Gunnar Kooli pakkumine 45,1 miljonit krooni.
Konkurss tunnistati aga käesoleva aasta 16. jaanuaril nurjunuks seoses enampakkumise võitja loobumisega ostu-müügi lepingu sõlmimisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.