Sakala keskuse lammutuselt võis lenduda asbestikiude

Kuna abinõusid ei tarvitatud, võis Sakala keskusest linnatänavaile ja töömeeste peale lenduda peenikesi asbestikiude, mis toovad surmavaid kopsuhaigusi alles aastakümnete pärast.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli sõnul on oht olemas, sest tolleaegsetes ehitistes kasutati ikka asbesti. "Ma isiklikult arvan, et seal asbesti oli," jätkas Kiviall.

Asbesti kõrvaldamine kallis

Lammutusprojektis asbestiuuringuid ette nähtud polnud. Samuti puudus lammutusfirmal Lustrum OÜ vastav kogemus, see firma pole kunagi asbestitöid teinud või selleks tööinspektsioonilt luba taotlenud. Asbestimaterjali lammutamine eeldab kulukaid kaitsevahendeid ja alarõhu tekitamist, et mingit tolmu õhku ei lenduks. Piltlikult tulnuks keskusele hiigelkuppel peale tõmmata. .

Asbesti olemasolu kinnitas Sakala keskust 1980. aastate esimesel poolel ehitanud Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsuse nr 1 juhataja, praegune Estconde suuromanik Rein Tallermo. "Võis küll seal asbesti olla. Tol ajal seda kasutati, kuid kui suures ulatuses, ei tea. Tol ajal polnud teisi materjale," sõnas ta. Tallermo sõnul oleks eeluuringud vajalikud olnud, kui praegused keskkonnanõuded seda eeldavad.

Sakala keskuse arhitekt Raine Karp seevastu asbesti kasutamist ei uskunud. "Katlaruumi seal pole, kus asbest enamasti kasutusel oli," sõnas ta. "Ega ma iga konstruktsiooniga pole ka tuttav."

Lustrum OÜ juhataja Taavi Lass sõnas, et selge see, et tervet keskust laborisse ei saadetud, aga polnud ka vajadust. "Oma silmaga vaatasin: eterniiti pole," rääkis ta. "Seal on kõik uus. Ma ise olengi ekspert. Mul on hea sõber, kes tegeleb asbestiga. Tema ka kinnitas, et ohtu pole."

Asbesti lammutustöid tegeva Asbeko OÜ tegevdirektor Kalevi Lankinen seevastu rääkis, et selline objekt oleks uuringuid vajanud ja Soomes või mujal ELis ei oleks sellest ka pääsenud. "Olen kindel, et Eestis ka nõutakse neid asju, aga kontroll puudub täielikult."

ASi Uus Sakala juhataja Ilmar Kompus ütles, et nad on teenused tellinud oma ala ekspertidelt. "Eeldame, et nad teavad, mida on vaja teha," lausus ta. "Juhul kui selle järele oleks vajadus olnud, siis nemad oleks pidanud selliseid uuringuid ette nägema," lisas Kompus.

Kumbki Sakala keskuse lammutusprojekti koostanud firmadest ei tellinud asbesti kohta eraldi uuringut.

Lammutusprojekti koostamist alustas Estkonsult OÜ ja jätkas Tallinna linnavalitsusega tihedat koostööd tegev K-Projekt. Viimase projektijuht Priit Annusver rääkis, et projektis oli kirjas, et kui asbesti leitakse, lähenetakse sellele nagu ohtlikule materjalile. "Meie ei uurinud seda eraldi, võtsime töö üle teiselt firmalt," lausus ta.

Autor: Haldusuudised.ee