USA IT-eksperdid lugesid viimaste nädalatel Eesti
vastu suunatud küberrünnakutest huviga ning pidasid sellise ulatusega rünnakuid
märguandeks teistelegi riikidele.
Maailma juhtiva infotehnoloogilisi turvalahedusi pakkuva ettevõtte Symantec turvajuht Oliver Friedrichs märkis Äripäevale, et Eestile antud küberhoop tuletas kogu maailmale meelde, et selliste asjade pärast tuleb muretseda. "See oli kindlasti äratuseks," ütles ta.
Ta lisas, et kuigi maailmas pannakse selliseid rünnakuid toime 5000 tükki päevas, pole need nii laialdased ega puuduta terveid riike. "Rünnaku ulatus oli harukordne, laiem seninähtust," sõnas Friedrichs. "See pidi ikka olema hästi orkestreeritud, et edukas olla," märkis ta.
6 miljonit ülevõetud arvutit
Artikkel jätkub pärast reklaami
Friedrichsi sõnul saavad sellised rünnakud aina rohkem meie elu osaks, sest pole kuigi keeruline tekitada botnet'i (internetis olevatest kaitsmata arvutitest tekitatud võrgustikku) ja juhtida siis ühest kohast tuhandeid või isegi sadu tuhandeid nakatatud arvuteid. Nii tuvastas Symantec mullu aasta teisel poolel maailmas enam kui 6 miljonit sel viisil nakatatud arvutit.
Friedrichs nentis samas, et ei saa öelda, et kliendid oleksid Eesti-uudiste peale hakanud varasemast rohkem Symanteci uksele koputama. Ühte kindlat toodet selliste rünnakute vastu ju pole, viitas ta.
Maailma juhtivaid IT-ettevõtteid ühendav IT Infovahetuse ja Analüüsi Keskuse (IT-ISAC) tegevjuht Scott Algeier ütles Äripeva küsimustele vastates, et uudised rahvusvahelistest rünnakutest köidavad alati valitsuste, kriitiliste infrastruktuuride ja suurfirmade tähelepanu. Ta lisas, et esmaspäeval avalikustas USA valitsus IT-sektorile suunatud tegevusplaani, kus kirjas selliste riskide juhtimiseks vajalikud tegevused.
Vaja üle ilma koordineerida
"Üheks õppetunniks, mida rahvusvahelised rünnakud pakuvad, on see, et kuna internet on ülemaailme, siis nõuab ka riskide juhtimine ja rünnakutele vastamine rahvusvahelist koordineerimist," nentis Algeier. Tema sõnul on julgustav see, et Eestile pakuti ressursse rünnakutega toimetulekuks.
Algeieri hinnangul on rahvusvaheline koostöö ses vallas küll arenenud - näiteks on tehtud edusamme Euroopa Nõukogu küberkuritegevust puudutava lepingu rakendamisel - aga vaja oleks luua veel tugevamaid sidemeid eraldi valitsuste ning ka valitsuste ja IT-tööstuse vahel. Tema sõnul on just riikide ja IT-firmade tihe koostöö küberrünnakutega toimetulemisel edu aluseks.
Sõjakooli õppematerjal
Dorothy E. Denning, USA Mereväe Kõrgemate Õpingute Kooli juures asuva terrorismi ja tavatuid sõjapidamisviise uuriva keskuse professor, pidas välismeedias laialt kajastatud küberrünnakuid äratuseks eelkõige Eestile endale, mis paneb kahtlemata meie valitsust ja asutusi oma süsteeme kindlustama.
Hetkel kuum
Poola on nüüd Baltikumi turu osa! Vaata, kuhu seal investeerida. Siin avaneb tulevik
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil
Artikkel jätkub pärast reklaami
Denning lisas, et võtab Eesti küberrünnakute näite hea meelega oma õppeprogrammi, kui ta selle kohta rohkem informatsiooni leiab. "Mulle meeldib kaasusi kasutada," sõnas professor.
Friedrichsi sõnul on suur küsimus, mis tüüpi DDoS-rünnakutega täpselt tegu oli. Ka teised USA eksperdid loodavad lugeda Eesti ülevaadet rünnakute iseloomust ja reaktsioonist.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.