Kui rõdu ümberehitus on kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud, siis on ehitusegevus seaduslik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi kirjutas Maalehes, et korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Õigusteoorias on võetud seisukoht, et rõdud ja lodžad võivad kuuluda korteriomandi reaalosa hulka siis, kui need on üksteisest eraldatud ja neile pääseb ainult läbi selle korteri.
Et rõdu või lodžad seaduslikult ümber ehitada, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.