Kui rõdu ümberehitus on kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud, siis on ehitusegevus seaduslik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi kirjutas Maalehes, et korteriomandi reaalosa hulka ei kuulu ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Õigusteoorias on võetud seisukoht, et rõdud ja lodžad võivad kuuluda korteriomandi reaalosa hulka siis, kui need on üksteisest eraldatud ja neile pääseb ainult läbi selle korteri.
Et rõdu või lodžad seaduslikult ümber ehitada, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.