Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi kitsendas piiramatut naabrite järele nuhkimist
Juba 1766. aastast kehtib Rootsis
infovabaduse seadus, mille järgi kuulub avalikustamisele peaaegu kõik – kaasa
arvatud inimeste palgad, võlad ja maksud. Seni polnud vaja muud, kui minna
kohalikku maksuametisse, anda sisse taotlus ning võtta ametniku käest soovitud
andmed vastu.
Lumepall hakkas veerema mullu novembris, mil interneti otsingumootor Ratsit.se tuli välja teenusega, mis võimaldas saada kõike seda veel märksa lihtsamalt, anonüümsemalt ning kiiremini, kirjutas Eesti Päevaleht.
Selleks polnud vaja muud, kui toksida üksnes sisse otsitava nimi. Hiireklõps – ning kohe oligi teada, kui palju keegi teenib, palju ta on säästnud ning kus elab. Nüüdseks on üheksast miljonist rootslasest registreerinud end kasutajaks enam kui 600 000.
Lisaks murele privaatsuse pärast tekkis tõsine kartus, et niivõrd palju avalikku infot annab rohelise tee identiteedivargustele. Probleemide vältimiseks otsustaski kompanii seada sisse piirangud. Kui enne oli päringute tegemine täiesti anonüümne, siis nüüd saadetakse uurimisobjektile e-post selle inimese andmetega, kes tema vastu huvi tunneb.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
5
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Viimased uudised
Tehing toob rentnike sekka tugevaid tegijaid kohalikul Poola turul
Konverentsid
Hetkel kuum
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Riim vastab, käsi südamel, kas ta julgeb ka 10 ja 20 aastat hiljem vaadata otsa kõigele arendatule.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele