Juba 1766. aastast kehtib Rootsis
infovabaduse seadus, mille järgi kuulub avalikustamisele peaaegu kõik – kaasa
arvatud inimeste palgad, võlad ja maksud. Seni polnud vaja muud, kui minna
kohalikku maksuametisse, anda sisse taotlus ning võtta ametniku käest soovitud
andmed vastu.
Lumepall hakkas veerema mullu novembris, mil interneti otsingumootor Ratsit.se tuli välja teenusega, mis võimaldas saada kõike seda veel märksa lihtsamalt, anonüümsemalt ning kiiremini, kirjutas Eesti Päevaleht.
Selleks polnud vaja muud, kui toksida üksnes sisse otsitava nimi. Hiireklõps – ning kohe oligi teada, kui palju keegi teenib, palju ta on säästnud ning kus elab. Nüüdseks on üheksast miljonist rootslasest registreerinud end kasutajaks enam kui 600 000.
Lisaks murele privaatsuse pärast tekkis tõsine kartus, et niivõrd palju avalikku infot annab rohelise tee identiteedivargustele. Probleemide vältimiseks otsustaski kompanii seada sisse piirangud. Kui enne oli päringute tegemine täiesti anonüümne, siis nüüd saadetakse uurimisobjektile e-post selle inimese andmetega, kes tema vastu huvi tunneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.