Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi kitsendas piiramatut naabrite järele nuhkimist
Juba 1766. aastast kehtib Rootsis
infovabaduse seadus, mille järgi kuulub avalikustamisele peaaegu kõik – kaasa
arvatud inimeste palgad, võlad ja maksud. Seni polnud vaja muud, kui minna
kohalikku maksuametisse, anda sisse taotlus ning võtta ametniku käest soovitud
andmed vastu.
Lumepall hakkas veerema mullu novembris, mil interneti otsingumootor Ratsit.se tuli välja teenusega, mis võimaldas saada kõike seda veel märksa lihtsamalt, anonüümsemalt ning kiiremini, kirjutas Eesti Päevaleht.
Selleks polnud vaja muud, kui toksida üksnes sisse otsitava nimi. Hiireklõps – ning kohe oligi teada, kui palju keegi teenib, palju ta on säästnud ning kus elab. Nüüdseks on üheksast miljonist rootslasest registreerinud end kasutajaks enam kui 600 000.
Lisaks murele privaatsuse pärast tekkis tõsine kartus, et niivõrd palju avalikku infot annab rohelise tee identiteedivargustele. Probleemide vältimiseks otsustaski kompanii seada sisse piirangud. Kui enne oli päringute tegemine täiesti anonüümne, siis nüüd saadetakse uurimisobjektile e-post selle inimese andmetega, kes tema vastu huvi tunneb.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.