Prokopjevi sõnul on ta juba kümme aastat riigilt korterit oodanud. Kuna lootus riigilt lõpuks endale kodu saada on kadumas, on mees koos 300 teise sõjaväelasega asunud valitsusele survet avaldama.
"Juunis loodud sõjaväelaste eluaseme õiguste eest võitleva liikumisega on ühinenud sõjaväelasi Moskvast, Peterburist, Smolenskist ja Voronežist ning ka teistest piirkondadest pärit sõjaväelased on avaldanud soovi liituda," ütles grupi liider Aleksei Jerošenko.
Grupp kavatseb Venemaa president Vladimir Putinile teha avalduse, et loodaks sõduritele eluaseme kindlustamise eest vastutav riiklik komisjon.
2005. aastal elas 1300 sõjaväeohvitseri koos perega oma kontorites, spordihallides või barakkides.
Kaitseministeeriumi esindaja Igor Kostišini sõnul on ministeerium teadlik oma vastutusest anda sõduritele kodud, aga ka teised valitsusametid, kaasaarvatud kohaliku võimu esindajad peavad korralikult tööd tegema.
"Kaitseministeerium ehitab eluasemed, mida ta saab, aga ta ei saa hoolt kanda kõigi ohvitseride eest. Meil ei ole vajalikke ressursse," ütles Kostišin.
Valitsus on viimase 15 aasta jooksul teinud mitmeid samme sõdurite olukorra parandamiseks. Näiteks 1998. aastal vastu võetud seadus võimaldab sõduritele soodustusi eluasemelaenu võtmisel. Samas paljud sõjaväelased ütlevad, et riik ei kata siiski kogu eluaseme hinda ja laenu tagasimaksmine võtab aega vähemalt 20 aastat.
Kodutud sõjaväelased on püüdnud juba mitu aastat saada valitsuse ja avalikkuse tähelepanu. Putin eraldas 30 miljardit rubla (14 miljardit krooni) 2006.-2007. aastaks, et leevendada situatsiooni viies kõige kallima kinnisvaraga regioonis: Moskvas, Moskva lähiümbruses, Peterburis, Leningradi ja Kaliningradi regioonis.
Sel aastal antakse 44 000 korterit eluaseme järjekorras ootavatele sõjaväelastele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.