Danske Banki vanemanalüütik Lars
Christensen hindab väga halvaks möödunud kuu lõpul valla pääsenud USA
eluasemelaenude turu paanikast tuleneva krediiditingimuste karmistumise mõju
arenevatele turgudele.
Eeskätt loeb ta üles iseäranis suure jooksevkonto puudujäägiga riike – Island, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi ja Ungari –, kellel võib muutunud oludes defitsiidi katmisega raskeks minna, halva sõnaga peab ta aga meeles ka Baltimaid, kirjutab Ärileht.
SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula sõnul võivad üleilmsed kõikumised Eestisse jõuda eeskätt Skandinaavia suurpankade kaudu. “Maailma rahasüsteemi praeguse läbipõimituse juures näeme, kuidas USA-st alguse saanud probleemid kerkivad üles esmapilgul võrdlemisi ootamatutes kohtades Austraaliast kuni Saksamaani,” ütleb Pajula. “Kui sekeldusteahelasse peaks sattuma ka mõni põhjala pank, võivad selle probleemid kogu regiooni pangandussüsteemi edasi kiirguda ja mõjutada ka meie pankade peakorterite võimet siinset majandust harjumuspäraseks saanud mahus krediteerida.”
Ootamatu võikski olla üks võtmesõnu – turuosalised ei oska aimata, millisest suunast võib järgmine löök tulla. Juba mitu nädalat väldanud aktsiaturgude üles-alla kõikumise põhjuse võib määratleda ühe sõnaga: infopuudus, teadmatus aga tekitab kuulujutte ja hirmu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.