Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Annuse ja Lumani ühisarendus toppab
Kahele esiehitajale pole korteriarendus
enam prioriteet, nõnda seiskas Toomas Annuse ja Toomas Lumani ühisfirma Paekalda
elamurajooni väljaehitamise, kuigi juba täna võiksid seal esimesed pered
elada.
Merko Ehituse ja Nordeconi ühisfirma Unigate alustas eelmisel aastal kuue 5korruselise kortermaja väljaehitamist Tallinna lauluväljaku taga.
Ent firma jõudis rajada vaid osa vundamentidest, misjärel selle aasta jaanuaris prioriteedid muutusid ning arendus pandi määramatuks ajaks seisma.
Atraktiivne koht kortermajade rajamiseks
Veel paari aasta taguste plaanide järgi peaksid esimesed pered juba lauluväljaku taga asuvas elamurajoonis sees elama. Koht on täielik pärl: paikneb mere ja linna suhtes kõrgel (43 meetrit) ning merepoolsetest korteritest näeb Tallinna siluetti.
"Jah, võib küll nii öelda, et omanikel on hetkel prioriteetsemaid projekte käsil. Unigate'i plaan ja soov on arendada meile kuuluval maa-alal lõpuni terviklik kinnisvaraprojekt, millega saame edasi minna siis, kui sealt leitud kaitsealuste taimede küsimus on saanud kõigi jaoks sobiva lahenduse ning ka ülejäänud alale on kehtestatud mõistlik detailplaneering," kommenteeris nii Merko kui ka Eesti Ehituse nimel OÜ Unigate juhatuse liige Tiit Kuusik.
Seega on kuus maja vaid piisk meres - kokku tahetakse välja ehitada 100 000 ruutmeetrit korteripinda. Tõesti, esimeste plaanide järgi taheti 1000 korteriga asula välja ehitada juba 2004. aastaks, aga selle plaani seiskas haruldane taim, mistõttu keskkonnaministeerium peatas kõik liigutused objektil.
Kuid Toomaste tiim ei lasknud tookord taime tõttu veel pead norgu. Samuti tuli vastu keskkonnaminister Villu Reiljan, kelle allkirjaga saatis 2005. aasta viimastel päevadel keskkonnaministeerium Unigate'ile kirja, et aladel, kus taime pole, võib vabalt ehitada. Taime leidub umbes kolmandikul alast.
Samuti lubas Reiljani kiri rajada trasse läbi püsielupaiga (kus paikneb haruldane taim mägi-kadakkaer), kui sadevee- ja kanalisatsioonitrass rajatakse kinnisel meetodil.
Taime tõttu koostati uus arhitektuuriline konkurss. Korterite väljaehitamine lükkus edasi: 2006. aasta juunis esitatud eelmise majandusaasta aruande järgi lootis Unigate esimesed korterid välja ehitada 2007. aastal. Edasi plaaniti minna 550 korteriga.
Jah, võib küll nii öelda, et omanikel on hetkel prioriteetsemaid projekte käsil.
Tiit Kuusik, OÜ Unigate juhatuse liige Arhitektuurilise konkursi võitis arhitekt Ilmar Klammer, kelle sõnul saadi lahenduseks kuni 20korruselised tornmajad, mis säilitas eelmise detailplaneeringu ehitusmahu - 100 000 ruutmeetrit.
Hetkel kuum
16-20korruselised tornmajad plaaniti välisringi. Siseringi sooviti ehitada lasteaed, teeninduspinnad ja 5korruselised kortermajad.
Ehitusluba on antud kuue korrusmaja ehitamiseks
"Minu teada asi seisab. Mis edasi saab, pole veel otsustatud," sõnas Klammer. Mehega võetakse ühendust siis, kui tuleb otsus projektiga edasi minna.
Aladel, kus haruldast taime ei leidu, kehtib osaliselt vana, 1998. aasta detailplaneering, mille osas Tallinna linnavalitsus andis ehitusloa ehitada kuus viiekorruselist korrusmaja. Selle realiseerimine aga seisab.
Tallinna linnavalitsuses Lasnamäe ja Pirita planeeringutega tegeleva Mari Heinsoo sõnul pole Unigate linnavalitsusele uut detailplaneeringut esitatud. Varsti võtab linn vastu ka tee-ehitus projekti, mis sai jaanuaris algatatud selleks, et luua parem ühendus Paekalda elamurajooniga.
Õnnetu miljardiprojekt
Kui Paekaldalt poleks leitud Eestis väga haruldast taime, elaks seal praegu juba 1000 peret.
Elurajooni kavandamine sai alguse juba 1990. aastate esimesel poolel. 1998. aastal kehtestas linnavolikogu tollase nimega Lahekalda elamukvartali detailplaneeringu.
Merko Ehitus ja EE Grupp ostsid Maarjamäe klindil Paekaldal asuvad kinnistud 2002. aasta suvel ASilt Lahekallas, mis plaanis rajada sinna elurajooni, kuid jäi selle ehitamisega hätta.
Hind, millega krunt osteti, jäeti enda teada. 2002. aastal plaaniti 17hektarilise projekti maksumuseks umbes miljard krooni. Merko Ehitus ja EE Grupp panid plaanitavale elurajoonile nimeks Paekalda.
2005. aastal ilmnes, et Tallinna lahest umbes 400 meetri kaugusele jääv Maarjamäe klint on Eestis ainuke koht, kus kasvab üldjuhul vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes esinev mägi-kadakkaer. Taim peatas kehtiva detailplaneeringu.
Riik on kohustatud välja vahetama 1/3 maast, kus kasvab haruldane taim. Aga maadevahetusel on tänasel päeval halb maik man.
Toomas Luman
Eesti Ehituse suuromanik
Kas kahel suurel ehitusfirmal on kerge koostööd teha, kui ollakse samal ajal ka konkurendid?
Merkoga koos on ennegi suuri asju tehtud või pakutud. Kas see lihtne on? Maailmas on kindlasti ka lihtsamaid asju, aga kus on öeldud, et asjad peavad elus ja äris lihtsalt käima?
Kas Teie arvates on arendusprojekti seiskumine põhjendatud või tuleks detailplaneeringu arendamisega lõpuni minna?
Ei viibi praegu Eestis, aga selle projekti asju aetakse just sellise kiirusega, nagu bürokraatlikest probleemidest tulenevalt ja objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt on võimalik.
Kortereid tasub arendada poole aasta pärast
Indrek ToomeSRV suuromanik
Ma arvan, et nii meie kui ka Merko teeme korrektuure ajagraafiku osas. (SRV Kinnisvara külmutas hiljuti aasta lõpuni Harkukalda luksuselurajooni ehitamise - toim.)
Mitte selles osas, et loobuksime korteriarendusest. Tänane turg ei leia ostjat ja seega käib riskide maandamine. Üleküllastunud turule pole mõtet uusi tooteid tuua. Usun, et juba poole aasta pärast on nõudlus uute korterite järele jälle olemas. Senikaua hoiame Harkukalda projekti tagasi. Need, kes täna ehitavad, teevad ostjale teene. Mida rohkem arendajaid uusi kortereid peale toovad, seda odavamaks need lähevad.
Praegu on kujunenud olukord, kus elamuturg on kokku kukkumas. See hakkab ilmtingimata muutuma. Tegemist on pigem verbaalse probleemiga.
Tallinnas ja Eestis on elamuturgu küll ja veel. Väga palju on amortiseerunud elamupindu.
mis on mis
Mägi-kadakkaer Cerastum alpinum: punase raamatu esimese kategooria (sellesse kuuluvad hävimisohus või väga haruldased taimed) liik. Eesti ainus leiukoht asub Lasnamäel Maarjamäe klindil. Levib üldjuhul vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes, lähimad leiukohad Karjalas. Taimed on viie kuni kümne sentimeetri kõrgused.Paekalda elurajooni hakati kavandama 1990ndate esimesel poolel.
KRONOLOOGIA
1998. aastal kehtestas Tallinna linnavolikogu tollase nimega Lahekalda elamukvartali detailplaneeringu.2002. aastal müüs AS Lahekallas kinnistud Merko Ehitusele ja EE Grupile.2007. aastal otsustas arendaja projekti aastaks riiulisse tõsta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele