Eesti Välispoliitika Instituudi direktor
Andres Kasekamp ütles Raadio 2 tänases saates Kõik Puhuvad!, et rahumeelne
kooseksisteerimine Eesti ja Venemaa vahel saab võimalikuks alles 50 aasta
pärast.
„Kaks põlvkonda peab mööduma, enne kui see juhtub. Põhiprobleem ei ole piirileping vaid identiteediküsimus,“ rääkis ta.
Kasekampi sõnul tuleneb Venemaa suhtumine Eestisse lisaks identiteediküsimusest ka emotsioonidest. „Kui inimesed Venemaal ratsionaalsemalt kalkuleeriksid, saaksid nad aru, et suuremad ohud varitsevad Venemaad idast ja lõunast, mitte läänest,“ selgitas ta.
Peamine etteheide Kasekampilt Eesti poliitikutele Vene küsimuses on samuti liig-emotsionaalne suhtumine. „Iga kord kui Venemaad mainitakse, tehakse sellest pilkupüüdev lugu ja poliitikud on kohe valmis meedias seda pikalt kommenteerima. Muidugi, Venemaa on meie kõige tähtsam naaber, aga meil ei maksaks kõike nendega seonduvat liiga suureks paisutada,“ kõneles Andres Kasekamp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasekamp tõi õpetlikuks näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumide lagunemise pärast teist maailmasõda, mil inglaste ja prantslaste suhtumise muutmine endistesse asumaadesse võttis väga kaua aega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.