Eesti Välispoliitika Instituudi direktor
Andres Kasekamp ütles Raadio 2 tänases saates Kõik Puhuvad!, et rahumeelne
kooseksisteerimine Eesti ja Venemaa vahel saab võimalikuks alles 50 aasta
pärast.
„Kaks põlvkonda peab mööduma, enne kui see juhtub. Põhiprobleem ei ole piirileping vaid identiteediküsimus,“ rääkis ta.
Kasekampi sõnul tuleneb Venemaa suhtumine Eestisse lisaks identiteediküsimusest ka emotsioonidest. „Kui inimesed Venemaal ratsionaalsemalt kalkuleeriksid, saaksid nad aru, et suuremad ohud varitsevad Venemaad idast ja lõunast, mitte läänest,“ selgitas ta.
Peamine etteheide Kasekampilt Eesti poliitikutele Vene küsimuses on samuti liig-emotsionaalne suhtumine. „Iga kord kui Venemaad mainitakse, tehakse sellest pilkupüüdev lugu ja poliitikud on kohe valmis meedias seda pikalt kommenteerima. Muidugi, Venemaa on meie kõige tähtsam naaber, aga meil ei maksaks kõike nendega seonduvat liiga suureks paisutada,“ kõneles Andres Kasekamp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasekamp tõi õpetlikuks näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumide lagunemise pärast teist maailmasõda, mil inglaste ja prantslaste suhtumise muutmine endistesse asumaadesse võttis väga kaua aega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.