Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välispoliitika instituut: rahu Venemaaga saabub 50 aasta pärast
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor
Andres Kasekamp ütles Raadio 2 tänases saates Kõik Puhuvad!, et rahumeelne
kooseksisteerimine Eesti ja Venemaa vahel saab võimalikuks alles 50 aasta
pärast.
„Kaks põlvkonda peab mööduma, enne kui see juhtub. Põhiprobleem ei ole piirileping vaid identiteediküsimus,“ rääkis ta.
Kasekampi sõnul tuleneb Venemaa suhtumine Eestisse lisaks identiteediküsimusest ka emotsioonidest. „Kui inimesed Venemaal ratsionaalsemalt kalkuleeriksid, saaksid nad aru, et suuremad ohud varitsevad Venemaad idast ja lõunast, mitte läänest,“ selgitas ta.
Peamine etteheide Kasekampilt Eesti poliitikutele Vene küsimuses on samuti liig-emotsionaalne suhtumine. „Iga kord kui Venemaad mainitakse, tehakse sellest pilkupüüdev lugu ja poliitikud on kohe valmis meedias seda pikalt kommenteerima. Muidugi, Venemaa on meie kõige tähtsam naaber, aga meil ei maksaks kõike nendega seonduvat liiga suureks paisutada,“ kõneles Andres Kasekamp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasekamp tõi õpetlikuks näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumide lagunemise pärast teist maailmasõda, mil inglaste ja prantslaste suhtumise muutmine endistesse asumaadesse võttis väga kaua aega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.