Välispoliitika instituut: rahu Venemaaga saabub 50 aasta pärast

„Kaks põlvkonda peab mööduma, enne kui see juhtub. Põhiprobleem ei ole piirileping vaid identiteediküsimus,“ rääkis ta.

Kasekampi sõnul tuleneb Venemaa suhtumine Eestisse lisaks identiteediküsimusest ka emotsioonidest. „Kui inimesed Venemaal ratsionaalsemalt kalkuleeriksid, saaksid nad aru, et suuremad ohud varitsevad Venemaad idast ja lõunast, mitte läänest,“ selgitas ta.

Peamine etteheide Kasekampilt Eesti poliitikutele Vene küsimuses on samuti liig-emotsionaalne suhtumine. „Iga kord kui Venemaad mainitakse, tehakse sellest pilkupüüdev lugu ja poliitikud on kohe valmis meedias seda pikalt kommenteerima. Muidugi, Venemaa on meie kõige tähtsam naaber, aga meil ei maksaks kõike nendega seonduvat liiga suureks paisutada,“ kõneles Andres Kasekamp.

Kasekamp tõi õpetlikuks näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumide lagunemise pärast teist maailmasõda, mil inglaste ja prantslaste suhtumise muutmine endistesse asumaadesse võttis väga kaua aega.

Autor: Haldusuudised.ee