Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraarendaja Q Vara koondas 12 töötajat
Q Vara nõukogu esimees Alo Lillepea ütles
täna aripaev.ee-le, et püsikulude vähendamiseks koondas kinnisvaraarendaja
Eestis ja Lätis kokku 12 töötajat.
Lillepea rääkis, et Q Vara vähendas arenduse aastast kulubaasi 12 miljoni krooni võrra ehk koondanud Eestis 5 ja Lätis 7 inimest. Koondamine haaras kolmandikku Eesti ja poolt Läti töötajaskonnast.
Ühtlasi andis Lillepea mõista, et kedagi annab veel koondada ja see hoiaks täiendavalt kokku 4-5 miljonit krooni aastas. Selle tulemusena langeb Q Vara kulubaas 18 miljonile kroonile aastas, millele lisandub intressikulu.
Lillepea tunnistas, et ehkki nad müüsid kinnistu Pärnu maanteel ja magusa kinnistu Sofias, on neil arendus- ja ehitustegevuse jätkamiseks vaja veel ligikaudu 100-150 miljonit krooni raha.
"Selle ainuvõimalik teekond on veel realiseerida mõni hea projekt ja lisaks investeerida Q Varasse juurde ka aktsiakapitali. Seda me siis järgmise aasta jooksul ka teeme," lubas Lillepea.
Q Varal oli 2008. aastal plaanis alustada kahe väga suure projektiga. Need olid Riias asuv Jonathani korterelamu brutopinnaga enam kui 40 000 ruutmeetrit ja 27 000 ruutmeetrine Taevasmaa korterarendus otse Tabasalu kõrval. Kas nendega tuleval aastal ka alustatakse, seda Lillepea paraku ei lisanud.
Kinnitamata andmetel on Taevasmaa arendusprojekt teadmata ajaks külmutatud.
Lillepea arvestuste kohaselt peab Q Vara olema tuleval aastal mitte suurem kui 2004, kuid suuteline Balti riikides tegema ligikaudu 300-400 miljonit krooni arenduskäivet. Peale selle tuleb Lillepea sõnul olla "väga osav". Selliseid tegusid suudab kinnisvaraarenduse vallas korda saata vaid käputäis inimesi, rääkis Lillepea.
Et ots-otsaga kokku tulla, vajab Q Vara ligikaudu 200-250 miljoni kroonist aastakäivet.
Aripaev.ee küsis Alo Lillepealt ka seda, et mis moel on endine supermodell Carmen Kass Q Vara omanikfirma Marine Systemsi kaasomanik, kui äriregister seda ei näita. "Küsige seda Marine Systemsilt. Minu andmetel on Carmen seal laenulepingutega reguleerinud selle, et temale kuulub 50% kasumist," vastas Lillepea.
Lillepea väitis täna aripaev.ee-le, et Carmen Kass ja Jürgen Järvik on olnud SLProductionsi (SLP) kaasomanikud firma algusest peale. Et SLP on Lillepeade kõrval praegu ka kolmas omanik, seda võib järeldada praegustest Evli Securities kliendikontol olevatest osadest.
Äriregister näitab, et SLP algsed omanikud olid võrdsetes osades Ivo Lillepea ja Alo Lillepea. Omanikud varjusid Suprema kliendikonto taha 1. jaanuaril 2006. Sama aasta 1. juulil löödi osad jälle lahku, aga seekord kolmeks. Peale seda võis Ivo Lillepea SLPd pidada enda omaks 11 300 kroonise ja Alo Lillepea 11 400 kroonise osamaksu ulatuses.
Hetkel kuum
Ülejäänu, 17 300 krooni jäi endiselt Suprema kliendikontole. Viimane kanne tehti SLP omanike ringi selle aasta juulis, kui sinna ilmus Suprema Securities / Resident Legal Entity. Firma registrinumbri järgi on see praegu Evli Securities AS.
Ajakirjanduse andmetel müüs kinnisvara vastu huvi kaotanud supermodell Carmen Kass oma enamusosaluse Marine Systemsis 2005. aasta sügisel. Jürgen Järviku firma Marine Systems jäi tehingu tagajärjel Q Vara vähemusaktsionäriks.
Q Vara praegused arengusuunad, töös olevad ja külmutatud projektid olevat kõik börsiaruannetes kirjas ja neid Lillepea täna täpsustama ei hakanud.
Lillepea ütles, et ligikaudu 40 miljoni kroonine kohustus Gild Arbitrage ja Global Opportunity ees pole mingi võlgnevus, vaid laen, mida firma pole võlgu jäänud. Pealegi on selle kulu on Q Varale null, kuna laen on vormistatud SLP nimele.
Lillepea sõnul olevat 40 miljoni kroonisest laenust 2 miljonit eurot (pisut üle 31 miljoni krooni - toim.) juba tagasi makstud ja seda tehti Sofia kinnistu müügist laekunud rahast. Ülejäänud laen plaanitakse tagasi maksta tuleva aasta teises kvartalis.
Aripaev.ee küsimusele, kust lisainvesteeringud Q Vara aktsiakapitali põhimõtteliselt tulla võiksid, vastas Lillepea, et firma praegused omanikud investeerivad sinna ise. "Me tahame investeerida ise aktsiakapitali laiendamisesse. Millal ja kui palju, teatame läbi börsisüsteemi," ütles ta.
Lillepea märkis ka seda, et lisaraha hankimiseks tuleks mõni hea projekt müüa. Mida head neil tuleval aastal üldse müüa on, seda Lillepea ei täpsustanud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
2
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
3
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele