Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraarendaja Q Vara koondas 12 töötajat
Q Vara nõukogu esimees Alo Lillepea ütles
täna aripaev.ee-le, et püsikulude vähendamiseks koondas kinnisvaraarendaja
Eestis ja Lätis kokku 12 töötajat.
Lillepea rääkis, et Q Vara vähendas arenduse aastast kulubaasi 12 miljoni krooni võrra ehk koondanud Eestis 5 ja Lätis 7 inimest. Koondamine haaras kolmandikku Eesti ja poolt Läti töötajaskonnast.
Ühtlasi andis Lillepea mõista, et kedagi annab veel koondada ja see hoiaks täiendavalt kokku 4-5 miljonit krooni aastas. Selle tulemusena langeb Q Vara kulubaas 18 miljonile kroonile aastas, millele lisandub intressikulu.
Lillepea tunnistas, et ehkki nad müüsid kinnistu Pärnu maanteel ja magusa kinnistu Sofias, on neil arendus- ja ehitustegevuse jätkamiseks vaja veel ligikaudu 100-150 miljonit krooni raha.
"Selle ainuvõimalik teekond on veel realiseerida mõni hea projekt ja lisaks investeerida Q Varasse juurde ka aktsiakapitali. Seda me siis järgmise aasta jooksul ka teeme," lubas Lillepea.
Q Varal oli 2008. aastal plaanis alustada kahe väga suure projektiga. Need olid Riias asuv Jonathani korterelamu brutopinnaga enam kui 40 000 ruutmeetrit ja 27 000 ruutmeetrine Taevasmaa korterarendus otse Tabasalu kõrval. Kas nendega tuleval aastal ka alustatakse, seda Lillepea paraku ei lisanud.
Kinnitamata andmetel on Taevasmaa arendusprojekt teadmata ajaks külmutatud.
Lillepea arvestuste kohaselt peab Q Vara olema tuleval aastal mitte suurem kui 2004, kuid suuteline Balti riikides tegema ligikaudu 300-400 miljonit krooni arenduskäivet. Peale selle tuleb Lillepea sõnul olla "väga osav". Selliseid tegusid suudab kinnisvaraarenduse vallas korda saata vaid käputäis inimesi, rääkis Lillepea.
Et ots-otsaga kokku tulla, vajab Q Vara ligikaudu 200-250 miljoni kroonist aastakäivet.
Aripaev.ee küsis Alo Lillepealt ka seda, et mis moel on endine supermodell Carmen Kass Q Vara omanikfirma Marine Systemsi kaasomanik, kui äriregister seda ei näita. "Küsige seda Marine Systemsilt. Minu andmetel on Carmen seal laenulepingutega reguleerinud selle, et temale kuulub 50% kasumist," vastas Lillepea.
Lillepea väitis täna aripaev.ee-le, et Carmen Kass ja Jürgen Järvik on olnud SLProductionsi (SLP) kaasomanikud firma algusest peale. Et SLP on Lillepeade kõrval praegu ka kolmas omanik, seda võib järeldada praegustest Evli Securities kliendikontol olevatest osadest.
Äriregister näitab, et SLP algsed omanikud olid võrdsetes osades Ivo Lillepea ja Alo Lillepea. Omanikud varjusid Suprema kliendikonto taha 1. jaanuaril 2006. Sama aasta 1. juulil löödi osad jälle lahku, aga seekord kolmeks. Peale seda võis Ivo Lillepea SLPd pidada enda omaks 11 300 kroonise ja Alo Lillepea 11 400 kroonise osamaksu ulatuses.
Hetkel kuum
Ülejäänu, 17 300 krooni jäi endiselt Suprema kliendikontole. Viimane kanne tehti SLP omanike ringi selle aasta juulis, kui sinna ilmus Suprema Securities / Resident Legal Entity. Firma registrinumbri järgi on see praegu Evli Securities AS.
Ajakirjanduse andmetel müüs kinnisvara vastu huvi kaotanud supermodell Carmen Kass oma enamusosaluse Marine Systemsis 2005. aasta sügisel. Jürgen Järviku firma Marine Systems jäi tehingu tagajärjel Q Vara vähemusaktsionäriks.
Q Vara praegused arengusuunad, töös olevad ja külmutatud projektid olevat kõik börsiaruannetes kirjas ja neid Lillepea täna täpsustama ei hakanud.
Lillepea ütles, et ligikaudu 40 miljoni kroonine kohustus Gild Arbitrage ja Global Opportunity ees pole mingi võlgnevus, vaid laen, mida firma pole võlgu jäänud. Pealegi on selle kulu on Q Varale null, kuna laen on vormistatud SLP nimele.
Lillepea sõnul olevat 40 miljoni kroonisest laenust 2 miljonit eurot (pisut üle 31 miljoni krooni - toim.) juba tagasi makstud ja seda tehti Sofia kinnistu müügist laekunud rahast. Ülejäänud laen plaanitakse tagasi maksta tuleva aasta teises kvartalis.
Aripaev.ee küsimusele, kust lisainvesteeringud Q Vara aktsiakapitali põhimõtteliselt tulla võiksid, vastas Lillepea, et firma praegused omanikud investeerivad sinna ise. "Me tahame investeerida ise aktsiakapitali laiendamisesse. Millal ja kui palju, teatame läbi börsisüsteemi," ütles ta.
Lillepea märkis ka seda, et lisaraha hankimiseks tuleks mõni hea projekt müüa. Mida head neil tuleval aastal üldse müüa on, seda Lillepea ei täpsustanud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
4
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
6
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele