Et Eestis sai aktiivne majade tagastamine
nende kunagistele omanikele alguse 14 aastat tagasi, saab tänavu paljude
inimeste jaoks läbi seadusega määratud 3+5+5 ehk 13 aastat
sundüürnikustaatust.
Selle n-ö armuaja lõpp tähendab, et nad ei saa enam soodustingimustel üürilepingut. Eestis on ametlikel andmetel ligikaudu 5000 sundüürnikku, kellest kuni pooltel lõpeb leping lähema aasta jooksul, kirjutas Postimees.ee.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa kinnitusel aga hättasattujate arvu drastilist suurenemist karta ei ole. "Sundüürnike hulgas on ka väga jõukaid inimesi. Paljud ei vaja omavalitsuse toetust," rõhutas ta.
"Tänavu valmib 818 munitsipaalkorterit, neist enamik antakse sundüürnike kasutusse. Samuti toetab linn neid, kes ise oma kodumure lahendavad," viitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk Tallinnas kehtivale kolimistoetusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi sõnul ei välista seadusest tulenev üürilepingute lõppemine uue lepingu sõlmimist samade poolte vahel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.