Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muhu ei luba enam maju põldudele
Muhu vallavolikogu loob Saare maakonnas
pretsedendi, keelates arendustegevuse Rootsivere külas asuval põllumaal,
põhjendades seda kinnistu asumisega miljööväärtuslikul alal.
Lääne-Muhumaal, Väikesest väinast vähem kui kilomeetri kaugusel asuvale 5,7 ha suurusele põllukinnistule kavandab arendaja viit ehituskrunti ja esitas Muhu vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks, kirjutas tänane Meie Maa.
Muhu vallavalitsuse maa- ja planeeringuosakonna juhataja Kristo Kiiker koostas eeloleval reedel toimuvaks Muhu vallavolikogu istungiks otsuse detailplaneeringu mittealgatamise kohta.
Selles tõdetakse esmalt, et Kästiku-Laasu maaüksuse omanik lähtub detailplaneeringu algatamist taotledes Eesti õigusruumis kehtivast üldisest põhimõttest, et omanik võib oma vara vabalt kasutada ja käsutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samast põhimõttest lähtudes on varem Saare maakonnas algatatud ja vastu võetud kümneid detailplaneeringuid, mille alusel on hiljem kerkinud hooned nii põldudele, metsadesse kui ka miljööväärtuslikele aladele.
"Muhu vallavolikogu poolt vastu võetud üldplaneeringu järgi jääb Kästiku-Laasu kinnistu Rootsivere küla miljööväärtuslikule alale, kus olemasolevaid ning endisi põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete ei hoonestata," nentis Kristo Kiiker.
"Uute hoonete rajamine vahetult miljööväärtusliku külasüdame kõrvale vähendaks miljööväärtust," lisas ta.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunikud Tarmo Pikner ja Raimond Jõearu ütlesid, et nende mäletamist mööda ei ole ükski Saare maakonna omavalitsus seni nende hinnangul sobimatule arendustegevusele sellisel moel kätt ette pannud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.