Samuti saaks teenusest abi ootamatute lisakulutuste puhul. "Me tahame, et korterelamuid muudetaks energiasäästlikumaks. Aga kui korteriühistus on juba mõni leibkond, kes maksta ei suuda, siis projekt ei liigu. Siit tuleks pensionäride võimalus," uskus Parts.
Ta ei välistanud võimalust, et mõni pärija hakkaks ise hoolsamini pensionäri kulutusi kandma, et tulevikus mitte varast ilma jääda.
Idee väljatöötamise juures olnud KredExi juhataja Andrus Treier ütles, et varale seataks hüpoteek 50-60 protsendi ulatuses vastavalt selle hetkeväärtusele. Igakuise makse arvutamise aluseks oleks pantija eeldatav eluiga. Risk, et eakas sellest kauem elab, jääks tema sõnul teenusepakkuja kanda. "Siin oleks ilmselt võimalus kasutada mõnd elukindlustust," ütles Treier ja lisas, et tegu on väga pikaajalise tasuvusperioodiga teenusega, kus riskid on raskelt hinnatavad. "Esimese pika perioodi jooksul ei saa teenuse pakkuja mingit tulu. Seepärast ei julge erasektor ilmselt seda asja ette võtta. Meie mõte oli, et kui keegi selle riigi poolt käima lükkaks, siis võib-olla tekib ka erasektoril huvi, aga võib-olla ka mitte," arvas Treier.
Partsi arvates oleks ideaalne, kui sellist teenust hakkaksid pakkuma pangad.
Reformierakondlasest riigikogu liikme Jürgen Ligi sõnul oleks sellise toote loomine hea tahte märk, kuid sellega peaks tegelema erasektor.
"See on majandusloogika suhtes tagasiminek aega, kus eluasemeid omas riik. Ma kardan, et me võtame liiga suured riskid ja ei oska nende mastaapi hinnata," osutas Ligi ja küsis: "Mida teeks riik pärast kogu selle varaga?"
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur
WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.