Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelkõige uusarendusprojektide puhul on
tavaline, et ostjad ei seosta näiteks arendajat või ehitusfirmat ehitusvigadega
ning nõuavad probleemide lahendamist hoopis maaklerilt või haldusfirmalt.
Pindi Kinnisvarahalduse atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto kirjutab tänases Äripäeva kinnisvaralisas, et turul on tekkinud veider viisnurk, mille moodustavad kinnisvaraarendaja kui omanik, ehitaja, vahendaja, maja haldav haldusfirma ja lõpuks ostja.
Turul on tekkinud paras segadus ning paljud ostjad ehk uued omanikud ei oska probleemide korral pöörduda õige ettevõtte poole ning kulutavad otse suhtlemise asemel palju aega valede ettevõtetega kirjavahetuse peale.
Kõige tihemini aetakse segi, et mitte vahendusbüroo ei müünud neile vara, vaid müüjaks ehk lepingu teiseks pooleks oli ikkagi arendaja, kellel lasub ka kohustus lõpetada pooleliolevad tööd jm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks suuremaks eksimuseks on ehitusvigade korral haldusfirma poole pöördumine. Kui arendaja on ostu-müügilepingus võtnud kohustuse hoovi haljastustööd lõpetada, siis vastutab muru külvamise eest arendaja ise, mitte hiljem korrushoiuteenuseid pakkuv haldusfirma.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.