Kogu Eesti üleminek digitaalringhäälingule
algab Ruhnu saarelt, kus esimesena riigis lülitatakse järgmisel nädalal
analoogtelevisioon välja.
Kuni 31. märtsini saavad ruhnlased vaadata televiisorist veel analoogpilti. 1. aprillist levib saarel telepilt vaid digitaalselt, sest analoogtelevisioon lülitatakse välja, kirjutas Meie Maa. ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul otsustati digitelevisiooniga alustada Ruhnust, sest väikesel saarel on seda kõige lihtsam teha.
“Seal töötas üks saatja, Eesti Televisiooni oma, ja tarbijaid oli vähe,” ütles Lepp. Teise tõuke andis saarel kehvalt levinud analoogsignaal, mille üle ruhnlased kurtsid.
Isegi raadiolevi oli vilets, mistõttu saare elanikud pöördusid tänavu aasta algul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Ministeerium suunas küsimuse edasi Eesti Rahvusringhäälingule, kust teatati üllatusena vastuseks, et 1. aprilliks peaks Ruhnu saama digitelevisiooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Digitelevisioon oli saarel kättesaadav juba mitu kuud tagasi, kuid vajalikke digibokse kõigil veel polnud. Ringhäälingusagedustel leviva tasuta digitelevisiooni vaatamiseks peab kodus olema digiboks või integreeritud televiisor.
Kellel maja katusel antenn varasemast olemas, saab edukalt seda kasutada. Neil, kel välisantenni pole, piisab ka toaantennist, mis digipildi kvaliteeti Lepa sõnul sugugi ei halvenda. “Digipilt kas on või ei ole. Sellist asja olla ei saa, et pilt on halvem või parem,” lausus Lepp.
Ruhnlane Kaarel Lauk, kes varem vaatas antenni abil analoogtelevisiooni, on digipildiga rahul. “Pilt läks küll oluliselt paremaks,” ütles ta.
Kui algul said ruhnlased tasuta levivast digitelevisioonist vaadata vaid ühte kanalit, siis nüüdseks on neid Lepa sõnul eetris viis: Eesti Televisioon, Kalev Sport, telekanalid Kanal 11, mis lisati digi-TV-le esmaspäeval, ja Kanal 2 ning TV 6. Viimased kaks kanalit lisandusid eile.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.