Õli tulle valamine on muutunud äriks

Den za Dnjom-ile väitis Erko Ristmäe, et haisuprobleem ei jäänud kaugeltki möödunud aastasse, vaid jätkus ka tänavu. "Haisu tugevus oleneb sellest, kust poolt tuul puhub," väitis Ristmäe. "Mul on seal samas, 400-500 m tehasest vanemate talu, sellepärast ma seda tunnen." Ristmäe väidab, et tehase korstnale oleks vaja panna täiendav keemiline püüdefilter, mis aitaks haisu neutraliseerida.

Maxit Estonia tegevdirektor Viktor Valkiainen tunnistas, et haisuteema kerkis päevakorda 16. jaanuaril 2007, mil tehase esindajad kohtusid Häädemeestel kohaliku rahvaga. Koosolekul oldi Valkiaineni väitel kokku lepitud, et kui alevis on haisu tunda, antakse sellest teada nii tehasele kui keskkonnainspektsioonile. "Selliseid pöördumisi pole aga olnud," väitis Valkiainen.

Valkiainen nimetab tehast samas "sotsiaalse programmi elluviijaks", sest keegi peab ju riigi jäätmetest vabastama. Lisaks "läbitöötanud" õlile põletatakse kütusena loomade kondijahu. Seda nimetatakse ohtlikuks sellepärast, et kui lehmad seda juhtuvad sisse sööma, võib see esile kutsuda hullu lehma tõbe. Valkiaineni kinnitusel on tehas kolm aastat tagasi ohtlike jäätmete küttesüsteemi investeerinud umbes 1,5 mln krooni. See loodetakse lähemate aastatega tasa teenida.

Mis puudutab täiendavat filtersüsteemi, siis seda pole Valkiaineni väitel vaja. Küll selgub tema jutust, et olemasolevad filtrid võiksid tõepoolest paremini ja häireteta töötada. "See on kompleksküsimus, see vajab nii meie, kui meid teenindavate firmade stabiilsemat tööd," märkis Valkiainen.

Keemikust poliitik Marek Strandberg kommenteeris ohtlike jäätmete põletamist sõnadega, et tegemist on valdkonnaga, kus riskid väga suured ja seetõttu nõuab see ka väga suurt vastutustunnet ja kontrolli. Mida rääkida ohtlike jäätmete põletamisest, kui isegi tavalise prügi põletamine võib õhku saastata ohtlike ainete, näiteks dioksiinidega. Sobivaimaks kohaks ohtlike jäätmete põletamiseks pidas Strandberg tsemenditööstusi, sest seal on kolletes tegemist väga kõrgete temperatuuridega.

Kuid mis on tänaseks saanud halvas mõttes maailmakuulsa tankeri Probo Koala 560 tonnist mürgisest tankide pesuveest? Mäletatavasti seilas tanker sügisel 2006 Eestisse, kui Paldiskis kinni peeti ja algatati kriminaalasi, sest tankeri tankide pesuveest leiti inimesele ohtlikke aineid.

Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskuse juhataja Kaarel Kamla kinnitusel veeti pesuvedelik Sillamäe sadamast Vaivarasse. Selleks kasutati isegi politsei eskorti, sest kardeti tankerit jälitanud Greenpeace`i toetajate aktsioone. Kogumiskeskuses setitati sellest välja umbes 200 tonni bensiini ja reovee segu. See segati omakorda kokku mujalt kogutud ohtlike jäätmetega, sest bensiini tohtis olla põletamisele suunatavas partiis vaid 4% ja vett 20-30%. Seega "segati" 200 t bensiini-segust ainet umbes 800 t muude jäätmetega, värvide, masuudi jms. Nii tekkiski jäätmekütus, kokku 1000 tonni. See omakorda saadeti põletamiseks Kunda Nordic Tsementi. 50 tonni pesuvedelikust saadud setet aga segati turbaga ja kompostiti. Kokku läks jäätmete kahjutuks muutmine sellega tegelenud ASle EcoPro maksma 2,5 mln krooni, mille tankeri omanikud ka tasusid.

Riigiprokuratuur teatas Den za Dnjom-ile, et kriminaalasja Probo Koala suhtes veel menetletakse, kuid see kuulub ilmselt lõpetamisele.

Kunda Nordic Tsemendi kommunikatsioonijuhi Heva Linki teatel on klinkriahjudes jäätmekütuste põletamine absoluutselt parim moodus jäätmete taaskasutamiseks. Seda nii Eestis kui laiemalt kogu maailmas. Positiivseks küljeks on veel see, et nii hoitakse kokku tavalist ehk fossiilset kütust. Esimesed katsed põletada klinkriahjus vana õli koos teiste vedelate põlevjäätmetega tehti 2000. aastal. Tänaseks on tehas sellesse investeerinud üle 10 mln krooni.

Autor: Haldusuudised.ee