Ärileht Biznes LV kirjutas, et juristid
soovitavad Merko Ehituse tütarfirmal Läti rahvusraamatukogu
ehitushange vaidlustada.
Inflatsiooni arvestades lubab Läti valitsus rahvusraamatukogule kulutada kuni 135,3 miljonit latti. 114 miljoni latise pakkumisega magusa hanke võitnud RBS Skalsi juhatuse esimees Maris Saukans teatas kohe pärast valitsuse otsust, et ajab kuu ajaga kõik formaalsused korda ja kirjutab ehituslepingule alla.
"Siis on meile veel kuskil kuud vaja, et ehituslinnak püsti panna ja kommunikatsioonid vedada, pärast seda saame ehitama hakata," lubas ta. Kuid ehitustööde algust võivad takistada juriidilised aspektid.
"Kohtusse, kõik kohtusse!" kuulutab Biznes LV. "Me pakkusime ehituseelarveks 87 miljonit latti, mida on lähimast pakkumisest 27 miljoni võrra vähem. Meie juristid leiavad, et saame kohut käia. Asi pole niivõrd lepingus kui meie prestiižis. Näiteks korruptsioonivastane punkt oli konkursil sõnastatud spetsiaalselt nii, et me ei saaks osaleda. Kuid sellist asja maailmapraktikas ei tunta ja riigihankeseadus lubab meil osaleda," rääkis Merksi juht Ivar Geidans.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Geidans juhtis väljaande tähelepanu faktile, et ehitusfirmade allianss PBLC, Moduls Riga ja PB Fasades vähendas oma sügisest pakkumist rohkem kui kolmandiku võrra. "Teades, et kolmandas-neljandas kvartalis suurenevad ehituskulud 2-3%, vähendas hanke võitnud ühendus pakkumist peaaegu neljandiku võrra. Arvan, et niimoodi spekuleerida ei tohi. Sel juhul peaks tegema süvaanalüüsi ja selgitamaa kõigile, et pakkumised polnud võetud laest," ütles Geidans.
Teiseks jäänud PBLC, Moduls Riga ja PB Fasades lõplik pakkumine oli 118,5 miljonit latti. Parima, 87 miljoni latise pakkumise teinud Merks eemaldati Läti rahvusraamatukogu hankelt Merko Ehituse maadevahetusskandaali tõttu.
Praeguse kava kohaselt avab Läti rahvusraamatukogu uksed 18. novembril 2012.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.