Aastaks 2015 tarnib Venemaa prognooside järgi kolmandiku Euroopas tarbitavast gaasist, mis süvendab Euroopas muret Venemaast liiga suure sõltumise pärast. Üks moodus kriitika leevendamiseks on Venemaa jaoks olnud mõjukate poliitikute palkamine. Pärast 2005. a Saksamaa kantsleri ametist lahkumist võttis Gerhard Schröder vastu pakkumise asuda juhtima Läänemere põhja rajatava gaasitoru Nord Stream nõukogu.
2005. a pakkus Kreml endisele USA kaubandusministrile Donald Evansile naftakompanii Rosneft juhatuse liikme kohta, millest Evans ära ütles.
Pakkumine Romano Prodile, kes on olnud Euroopa Komisjoni president, näitab, kui kõrgeks panused on läinud nii Gazpromi kui Itaalia jaoks, kirjutas Wall Street Journal. Eni juht Scaroni ütles esmaspäeval, et Prodi oleks „suurepärane valik“.
Kui Ungari South Stream gaasijuhtmega liitus, kritiseeris USA asevälisminister Dan Fried seda sammu teravalt. „Praegu ei ole õige aeg tõmmata meie tähelepanu kõrvale torujuhtmega, mis on Nabuccost kolm korda kallim ning mida kasutab üks monopol konkurentsi lämmatamiseks,“ ütles ta.
South Streami projekteeritud võimsus on 33 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
Tänane Briti ajaleht Financial Times jättis Prodi suhtes siiski üles kerge kahtluse, märkides, et Prodi abide väiteil ei olnud otsus lõplik. Küll aga väljendati kahtlust, kas Prodi tahab riskida samasuguse kriitikatormiga, mis tabas Gerhard Schröderit pärast Gazpromi palgale asumist.
Venemaa on maagaasi tarbivate riikide seas muret tekitanud ka rahvusvahelise gaasikartelli ideega, mida on arutatud teiste suurte gaasitootjate nagu Iraaniga. Lisaks on Gazprom hiljuti sõlminud ühisfirma loomise kokkuleppe Liibüaga ning peab kõnelusi Nigeeriaga gaasi transportimiseks Euroopa turule. Need sammud suurendavad veelgi Gazpromi kontrolli Euroopa gaasitarnete üle.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur
WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.