Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasi hinna tõus kergitab korterite küttekulu ca 20 protsenti
OÜ Küttemaailm arvutuste kohaselt tooks
Eesti Gaasi taotletav maagaasi 41potsendiline müügihinna tõus keskmises Tallinna
korteris kaasa küttekulude ca 20protsendilise kasvu.
Küttemaailma tegevjuht Frank Õim sõnas, et maagaas on tänaseks Eestis enimkasutatav soojatootmise kütus ja näiteks Tallinna kaugküte baseerub täielikult maagaasil. „Kui hinnatõus nimetatud määras teoks saab, kaasneb sellega kaugküttesoojuse kallinemine keskmiselt 20 protsenti, kuna sooja hinnas on kütuse komponendi osakaal ligikaudu pool. Viimase pooleteise aasta vältel on Tallinna kaugküttesoojus piirkonniti kallinenud juba ligi 90 protsenti, mistõttu oleks sooja hinna täiendav tõus paljudele korteriühistutele raskeks katsumuseks,” rääkis Õim.
Sooja hinna tõus avaldab enim mõju vanemate, kaasajastamata küttesüsteemidega kortermajade elanikele.” Kui Põhjamaades tarbib keskmine korterelamu alla 100 kWh sooja m2 kohta aastas, siis Eestis on tarbimine pea poole suurem ehk teisisõnu: toasooja eest maksame me pea sama palju kui jõukad skandinaavlased, kuid tarbimine seda neist poole rohkem,” märkis Õim.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.