Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasi hinna tõus kergitab korterite küttekulu ca 20 protsenti
OÜ Küttemaailm arvutuste kohaselt tooks
Eesti Gaasi taotletav maagaasi 41potsendiline müügihinna tõus keskmises Tallinna
korteris kaasa küttekulude ca 20protsendilise kasvu.
Küttemaailma tegevjuht Frank Õim sõnas, et maagaas on tänaseks Eestis enimkasutatav soojatootmise kütus ja näiteks Tallinna kaugküte baseerub täielikult maagaasil. „Kui hinnatõus nimetatud määras teoks saab, kaasneb sellega kaugküttesoojuse kallinemine keskmiselt 20 protsenti, kuna sooja hinnas on kütuse komponendi osakaal ligikaudu pool. Viimase pooleteise aasta vältel on Tallinna kaugküttesoojus piirkonniti kallinenud juba ligi 90 protsenti, mistõttu oleks sooja hinna täiendav tõus paljudele korteriühistutele raskeks katsumuseks,” rääkis Õim.
Sooja hinna tõus avaldab enim mõju vanemate, kaasajastamata küttesüsteemidega kortermajade elanikele.” Kui Põhjamaades tarbib keskmine korterelamu alla 100 kWh sooja m2 kohta aastas, siis Eestis on tarbimine pea poole suurem ehk teisisõnu: toasooja eest maksame me pea sama palju kui jõukad skandinaavlased, kuid tarbimine seda neist poole rohkem,” märkis Õim.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib visiooniga arendajat sadamate vahelisele alale. Müüki saabunud kinnistud Süsta tänaval ühendavad endas strateegilise asukoha, suuremahulise arenduspotentsiaali ning mitmekülgsed kasutusvõimalused.
Enimloetud
1
2
4
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Viimased uudised
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele