OÜ Küttemaailm arvutuste kohaselt tooks
Eesti Gaasi taotletav maagaasi 41potsendiline müügihinna tõus keskmises Tallinna
korteris kaasa küttekulude ca 20protsendilise kasvu.
Küttemaailma tegevjuht Frank Õim sõnas, et maagaas on tänaseks Eestis enimkasutatav soojatootmise kütus ja näiteks Tallinna kaugküte baseerub täielikult maagaasil. „Kui hinnatõus nimetatud määras teoks saab, kaasneb sellega kaugküttesoojuse kallinemine keskmiselt 20 protsenti, kuna sooja hinnas on kütuse komponendi osakaal ligikaudu pool. Viimase pooleteise aasta vältel on Tallinna kaugküttesoojus piirkonniti kallinenud juba ligi 90 protsenti, mistõttu oleks sooja hinna täiendav tõus paljudele korteriühistutele raskeks katsumuseks,” rääkis Õim.
Sooja hinna tõus avaldab enim mõju vanemate, kaasajastamata küttesüsteemidega kortermajade elanikele.” Kui Põhjamaades tarbib keskmine korterelamu alla 100 kWh sooja m2 kohta aastas, siis Eestis on tarbimine pea poole suurem ehk teisisõnu: toasooja eest maksame me pea sama palju kui jõukad skandinaavlased, kuid tarbimine seda neist poole rohkem,” märkis Õim.
Autor: Haldusuudised.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.