Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltimaade suurim tuulepark saab homme nurgakivi
Homme paneb Eesti Energia nurgakivi
Aulepa tuulepargile Noarootsi vallas Läänemaal. Balti riikide suurim tuulepark
valmib 2009. aastal.
Aulepa tuulepargi pidulikul nurgakivi panemisel osalevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, tuulikute tootjafirma WinWind OY ja Noarootsi valla esindajad, teatas firma.
“Aulepa tuulepargi arendamine on oluline samm Eesti Energia kontserni tootmisstrateegia elluviimisel,” rõhutas projekti tähtsust Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman. “Üha enam karmistuvate keskkonnanõuete taustal soovime pakkuda oma klientidele mitmetest energiaallikatest toodetud kvaliteetset energiat ja vähendada energeetikasektori keskkonnamõju,” lisas Leppiman.
Aulepa tuulepargi võimsuseks saab 39 MW ja selleks rajatakse 13 tuulikut Soome tootjalt WinWind OY. Tuulepargi aastane toodang (üle 100 GWh) katab 1,3 % elektri lõpptarbimisest Eestis, sellega hoitakse ära ligi 120 000 tonni CO2 õhku paiskamine. Väike sõiduauto paiskab õhku aastas 20 000 km läbimisel ligi kolm tonni CO2-te.
Aulepa tuulepargi kogumaksumus on ligi 900 miljonit krooni ning Eesti Energia rahastab seda omavahenditest.
“Tuulepargi rajamise töid alustati jaanuaris juurdepääsuteede ja tuulikute montaažiplatside rajamisest. Praeguseks on jõutud tuulikute vundamentide ja betoontornide ehitamiseni. Samuti on alustatud tuulepargi alajaama rajamisega,“ ütles Aulepa Tuulepargid OÜ juhatuse liige ja projektijuht Sven Aasa. “Koostöö Noarootsi vallaga on kogu projekti vältel olnud väga hea,“ lisas ta.
Teised Eesti Energia tähtsamad töös olevad taastuvenergia projektid on tuulepargi rajamine Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale, jäätmepõletusel töötava soojuse ja elektri koostootmisploki ehitamine Iru Elektrijaama ning biokütustel töötava soojuselektrijaama rajamine Ahtmes.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
4
5
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
6
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Viimased uudised
Investor Kristi Saare: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi - minu raha eest makstakse neid mõttetuid trahve”
Ostja soov valitseb, aga arendajad peaksid ostjaid rohkem harima
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele