Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda
Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud
lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam
inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri.
Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1–2-toalise korteri ja eelistatult Nõukogude ajal ehitatud majja, kirjutas Postimees.
Veel paar aastat tagasi oli pilt teistsugune – hoopis enam tunti huvi maja või majaosa soetamise vastu, muutuse põhjuseks on kõrged kinnisvarahinnad, kehvemaks muutunud majandusseis ja rangemad laenutingimused ehk teisisõnu – inimestel ei jätku suurema ja euroopaliku elamispinna muretsemiseks raha.
Eelöeldu tähendab, et eestimaalane elab peaaegu sama kitsastes oludes nagu Nõukogude ajal, statistiliselt on Eestis ühe inimese kohta elamispinda alla 30 ruutmeetri, Lääne-Euroopas ulatub see näitaja aga 35–45 ruutmeetrini, Skandinaavias veelgi kõrgemale.
Kuid summa eest, millega veel kaks-kolm aastat tagasi sai avara eluaseme, võib praegu osta vaid 1–2-toalise korteri, see tähendab, et kitsastes oludes elanud eestlasel pole ka lähiaastatel lootust suuremale eluasemele.
Kontsept Arhitektuuribüroo poolt projekteeritud korterelamu Tartus Peetri tänav 7 pakub varasema mahajäetud hoone asemel üksnes silmailu. Aastakümneid varjusurmas olnud hoone on saanud uue hingamise, stiilse hoovimaja ja uued elanikud.