Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko korteri omahind sööstis lakke
Merko valmis korterite omahind tõusis mullu
bilansi järgi 142 protsenti, konkurendid piirdusid keskeltläbi 15protsendise
tõusuga.
Merko jättis korterite omahinna tõusu põhjused lahti seletamata.
"Lõpetatud korterite hindade erinevuste puhul aastate lõikes on raske öelda, mis tookord jäeti hinna arvestamisel välja," kommenteeris Merko juhatuse liige Alar Lagus korterite omahinna nii suurt tõusu. "Ju siis see hind 2006. aastal oli soodsam või nägi parem välja, sest kindlasti ei ole see kallinemine 142 protsenti."
LHV analüütik Sten Pisang nentis, et väga raske on ühte ja õiget selgitust anda, mis sellise tõusu tõi. "Kindlasti oli oma osa ka kõrgematel ehitushindadel, kuid ei usu, et ainult seetõttu oli omahind kõrgem," uskus Pisang. "Bilansiline omahind sõltub tugevalt sellest, mis staadiumis on korteri valmimine kogu korterite valimis keskmiselt."
Pisang selgitas lähemalt, et valmis korterite omahind aastaaruande bilansis on konkreetse päeva ehk 31. detsembri seisuga, mistõttu ei näita need numbrid päris õiget pilti. Merko enda sõnul olevat seal 2006. aasta lõpul sees kortereid, mis iseenesest olid valmis, kuid osa töid (näiteks haljastus) oli veel tegemata.
Pisang toonitas, et lisaks tuleb silmas pidada, et osal arendustel on Merkol ainult hoonestusõigus, mis tähendab, et maa ei kuulu nendele ja seega ei kajastu maa hind korteri omahinnas. Sealt ka madalam omahind. Ehitushindade tõus on avaldanud oma mõju omahinna tõusule, kuid analüütik kahtleb, kas selles ulatuses, kui palju omahind bilansis on tõusnud.
YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk kinnitas, et kõige olulisem oli korterite omahinna tõusus läinud aastal võrreldes eelmise perioodiga ehitushindade kasv, mille suurusjärk oli kuni 15 protsenti. Sauk ütles, et natuke peab tooteid eristama. "Korter ja korter on ka kaks erinevat asja," rääkis Sauk.
Tema hinnangul on vahe, kas korter on kesklinnas Ühispanga maja kõrval, mis võib olla oluliselt kallim ka rajamise kuludelt kui kontor põllu peal. "Sõltub, mis aastal ja mida ehitati. Sellest on ka omahinna vahe," selgitas Sauk korteri omahinna tõusu põhjusi. Rajamiskulu võib tema sõnul ka kaks korda erineda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
2
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
3
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele