EMT personalijuht: inimestepõud veab Eesti arengut alla

"Seni ei ole Eestis veel ühtegi firmat kinni pandud, kuna inimesi pole tööle võtta, aga pole ime, kui see juhtuks,“ ütles Kuusik seminaril. Ta lisas, et tootmisi on küll Eestist seetõttu ära viidud, et tööjõud on liiga kallis. Kuusiku sõnul ei käi hetkel enam mitte niivõrd konkurents klientide kui inimeste pärast. Samas märkis Kuusik seminaril, et piirkonniti on olukord erinev. Näiteks on Ida-Virumaal juba selliseid inimesi, kes on harjunud elatuma vaid abirahast.

Konkreetselt EMT kohta märkis spetsialist, et nende firmas käib IT-alaste positsioonide täitmine vaid ülesostmise ja sihtotsingu teel. „IT- ja telekomivaldkonna töötajad kandideerivad ka välisturgudel ning see tööjõud on väga kallis,“ rääkis ta.

Probleemina tõi Kuusik välja ka selle, et ülikoolist tulnud 18-25aastased noored küsivad oskustele mittevastavat palka. „Ülikoolid toodavad palju neid nö ärijuhte, kes tulevad kohe juhi palka küsima,“ möönis ta. Noorte puhul on tema sõnul sageli probleemiks ka vastutustunde ja lojaalsuse puudumine. „Kui ikka suvehommikul on ilus ilm, siis pole imestada, kui kokkulepetest kinni ei peeta,“ rääkis ta kogemusi.

Samuti tõdes Kuusik EMT kohta, et võrreldes kiire arengu aastatega 1990. aastate alguses, on tänapäeval nende firmas karjäärivõimalused väiksemad, sest kõik on paika loksunud ning pole ka suurt liikumist. Erandeid pidi siiski olema.

Kuusiku sõnul otsitakse täna EMT-sse inimesi teisiti kui kolm aastat tagasi. „Mäletan veel aegu, kus ühele kohale tuli 200 CV-d. Sai need siis kahte virna jaotatud ja üks lihtsalt prügikasti visatud. Sest pidi ju inimesel ikka õnne ka olema,“ meenutas ta varasemaid aegu.

Tänaste töökuulutuste kohta EMT-s rääkis Kuusik, et need on: varasemast jõulisemad, otsingute allikad on ebatraditsioonilised (kiiresti on kasvanud internetireklaamidega töötajate otsimine, kuulutuse pind ajalehtedes suurem), otsepakkumised, kandideerijate käe hoidmine, töötajatele eneseanalüüsi pakkumine (mida tuleks veel teha, et soovitud positsioon saada), lahkujatega tegelemine ja tagasiside küsimine.

Autor: Haldusuudised.ee