Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekteerija sõnul sõltub turvasüsteemi valik hinnast
Läbipääsusüsteemide projekteerija Security
MS OÜ andmetel sõltub kontrollisüsteemi valik eelkõige hinnast, vikerkesta
kontrolli peamise kasutajana näeb firma panku.
Security MS OÜ juhataja Mikk Sepp ütles aripaev.ee-le: "Ütleme nii, et väga palju sõltub praegu hinnast. Väga suurt nõudlus ma vikerkesta kontrolli süsteemile praegu ei näe, kuid huvilisi oleks kaht liiki. Esiteks pangandus, ehkki ka nemad on hakanud praegu raha lugema. Teiseks, tehnikafriigid."
Sepp lisas, et vikerkesta kontrollil põhinev läbipääsusüsteem leiaks Eestis ilmselt turgu ka ärisektoris, kus on mida valvata - kas seadmeid või informatsiooni. Sepp märkis, et ei pea süsteemi 4000 eurost maksumust väga kalliks, kuid kodutarbijad peavad sellist summat ilmselt vastuvõetamatuks.
"Kodutarbijad on praegu harjunud turvasüsteeme eriti soodsalt saama," rääkis Sepp hiljutistest turvafirmade kampaaniatest, mille käigus paigaldati valveseadmed tasuta. "Enamus saab tasuta turvasüsteemi kätte ja kes tellivad, need teevad seda üks kord elus. Maksimaalselt ollakse valmis maksma 5 000 - 10 000 krooni," ütles Sepp.
Kui Eesti kliendid käivadki turvasüsteemi eest raha välja, siis sageli ei soovi nad süsteemi hooldusele enam sentigi kulutada. Seda põhjendatakse seadmete kaheaastase garantiiajaga või et probleemide korral on odavam tehnikut välja kutsuda kui püsitasu maksta.
"Hoolduse eest maksavad kliendid, kes tahavad vastutust enda pealt ära saada või kellelt kindlustusfirma on seda nõudnud," rääkis Sepp. Üldjuhul moodustavad kvartaalsed hoolduskulud 2-3% turvasüsteemi maksumusest.
Et silma vikerkestal põhineva kontrollisüsteemi müük Eestis kasumit tooma hakkaks, tuleb maaletoojal paigaldusfirmade ja suuremate potentsiaalsete klientidega vähemalt aasta otsa tegelda ning esimesed kasutajad leida, lisas Sepp.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Büroo kaalub uute töötajate kaasamist
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele