„Eesti rahvastiku vananemist mõjutab väljaränne märgatavalt. Kui Eestil läheb majanduslikult halvasti, on väljaränne tugev. Lähevad ära eeskätt noored,“ rääkis ta.
Dotsendi sõnul suureneb sisseränne tulevikus, kuid tõenäoliselt mitte väga palju. „Eesti inimesed ei taha palju võõramaalasi enda maale. Ka pole Eesti olud, nt kliima, väga atraktiivsed. Sisseränne sõltub poliitilistest otsustest ning sellest, kuidas on elatustase suhe meil ja teistes maades, eeskätt seal, kus keelebarjäär ei takista tulekut Eestisse, nt maad, kus räägitakse mingil määral inglise või vene keelt.“
„Väike sisseränne on kasulik, suur tekitab täiendavaid probleeme. Suremus peaks aasta-aastalt vähenema nagu enamuses arenenud maades. Samas ei toimu see protsess iseenesest. On küllalt tõenäone, et rahvaarv stabiliseerub,“ lisas ta.
„Rahvastiku vananemine mõjutab märgatavalt majandust. Majanduslikult edukam on maa, kus paremini kasutatakse vanema inimese teadmiste ja kogemuste pagasit,“ ütles ta. See, kas mõni majandussektor võib rahvastiku vananemisest kasu saada, sõltub Kristjuhani arvates sellest, kuidas kasutatakse vanemate inimeste teadmistepagasit.
„Vanem inimene on füüsiliselt nõrgem. Seega, kus on raske füüsiline töö, on vaja otsida uusi lahendusi, nt ehituses ja põllumajanduses,“ lisas ta.
Ühiskonna kohandamist rahvastiku vananemisega kommenteeris dotsent, et väga palju ringleb sellist informatsiooni, kus seisukohad on teaduslikult vananenud või väärad. "On vaja rohkem levitada kaasaegset teaduslikku teavet elanikkonna vananemise probleemide kohta, samuti viia läbi rakendusuuringuid inimese vananemisprotsesside edasilükkamise probleemide alal Eesti tingimustes."
Dotsent märkis, et rahvastikuprotsessid kulgeksid soodsas suunas on Eesti riik teinud rida arglikke samme nagu näiteks vanemahüvitis. Kuid lisas, et probleemi käsitlemisel on ebateaduslikud seisukohad väga levinud.